Livni oli Iisraeli välisminister mullu aastavahetuse eel alanud Iisraeli sõjalise operatsiooni ajal, milles rünnati Gaza sektorit kõigi kolme väeliigiga – nii õhust, maa pealt kui ka merelt.

Palestiina-meelsed aktivistid on mitu korda üritanud lasta operatsiooniga seotud Iisraeli ametiisikuid vahistada, põhjendades seda rahvusvahelise õiguse põhimõttega, mis lubab sõjakurjategijate üle kohut pidada mis tahes riigis, vahendas BBC. Kuid varem pole Briti kohus ühegi endise Iisraeli ministri kohta vahistamiskäsku andnud.

Livni juhib Iisraelis tänavuste parlamendivalimiste järel opositsiooni jäänud tsentristlikku erakonda Kadima.

Suurbritannia välisministeerium üritas jõudumööda juhtunut lappida. "Suurbritannia on pühendunud sellele, et teha kõik endast olenev Lähis-Idas rahu edendamiseks," seisab ministeeriumi avalduses, milles nimetatakse Iisraeli Suurbritannia strateegiliseks partneriks. "Et seda teha, peab Iisraeli juhtidel olema võimalus tulla Suurbritanniasse, et Briti valitsusega läbirääkimisi pidada."

Rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurija Richard Goldstone väidavad, et Iisraeli väed panid aasta eest Gaza sektoris toime sõjakurjategusid.

Samas süüdistatakse sõjakuritegude toimepanemises ka sama konflikti teist poolt, Palestiina poliitlis-sõjalist rühmitust Hamasi. Iisrael põhjendas Gaza sektori ründamist sooviga lõpetada Hamasi hõre raketituli Iisraeli lõunaosa linnade pihta. Konfliktis hukkus sadu palestiina tsiviilelanikke.

Mitu Iraani islamivabariigi juhtkonda kuuluvat tipp-poliitikut on rahvusvaheliselt tagaotsitavad, kuna Argentina võimude arvates on nad seotud riigi pealinnas Buenos Aireses 1994. aastal toime pandud terroriaktiga, mis nõudis 85 elu.

Tagaotsitavate hulka kuuluvad ajatolla Akbar Hashemi Rafsanjani, kes juhib riigi kõrgeima juhi valimise õigusega asjatundjate nõukogu, ja praegune kaitseminister Ahmad Vahidi.