Britid tahavad EL-ilt strateegilist arutelu suhetest Moskvaga
Briti uus välisminister David Miliband ütles pärast kohtumist, et tema EL-i ametivennad kinnitasid toetust, mida eelmisel kolmapäeval oli Londoni positsioonile avaldanud ühenduse eesistuja Portugal.
Moskva keeldus andmast välja endist KGB ja FSB ohvitseri Andrei Lugovoid. Teda süüdistatakse teatavasti kunagise ametivenna Aleksandr Litvinenko mürgitamises polooniumiga möödunud aasta novembris. Tüli käigus saatis London välja neli Vene diplomaati, millele Moskva vastas nelja Briti diplomaadi persona non grata’ks kuulutamisega. Suurbritannia on ühtlasi Lugovoi kohta välja andnud rahvusvahelise vahistamiskäsu.
Tüli uuele tasandile
Nüüd aga tahab Suurbritannia probleemi tõsta uuele tasandile. Miliband ütles eile Brüsselis, et EL-i ministrid olid üht meelt selles, et samal ajal kui Venemaa seisukohti tuleb respekteerida, kaasnevad “lähedaste partnerlussuhetega ja rahvusvahelise kogukonna liikmelisusega kohustused kõigi jaoks.”
Milibandi sõnul soovib Suurbritannia, et Euroopa Liidu välisministrid peaksid oma järgmisel kohtumisel, milleks on mitteametlikus õhkkonnas toimuv kokkusaamine septembri alguses Portugalis, “strateegilise arutelu” sellest, kuidas suhted Venemaaga peaksid edaspidi arenema. Selline arutelu – kui ta peaks aset leidma – tõotab uut soola raputada kõigile EL-i liikmete ja Venemaa vahelistele haavadele.
Märgiks sellest, et Londoni jaoks on asi äärmiselt tõsine, ütles Miliband, et tulevane EL-Venemaa strateegiline partnerlusleping peaks saama “lisa, mis toonitaks Litvinenko juhtumit.” Uus partnerlusleping on Poola veto tõttu juba ligi aasta viibinud, sisuliselt ähvardab nüüd oma vetoga Suurbritannia.
EL-i reformileping läheneb lõpusirgele
•• EL-i välisministrid avasid eile ametlikult nn valitsustevahelise konverentsi, mille raames peaks järgmise kolme kuu jooksul lõpliku kuju ja heakskiidu saama ühenduse uus nn reformileping.
•• Loobudes konstitutsiooniprojekti ambitsioonikatest föderalistlikest sätetest, laiendab uus leping ometi enamushääletuse printsiipi, seab hääletuskorralduse senisest otsesemasse sõltuvusse riikide rahvaarvust, ning seab sisse “presidendi” ameti.
