Liikmesmaade parlamendid kaotaksid seega esmakordselt ajaloos õiguse otsustada seadust rikkunud inimeste karistuse üle. Veelgi enam, Euroopa Liit võib mingil hetkel lugeda karistatavaks ka tegevuse, mis Eestis üldse karistatav pole, märgib justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laos.

Eurokurjategijate rootsi kardinate taha saatmine jääb siiski liikmesriikide endi hooleks. Kui aga karistused ei vasta komisjoni ettekirjutustele, on Brüsselil õigus taotleda sanktsioone liikmesmaade vastu.

Enamik nn eurokuritegusid mõjutab selgelt paljusid liikmesriike. Komisjoni kirja pandud seitsme kuriteo seast leiab krediitkaartide võltsimise, arvutiviiruserünnaku, inimsmugeldamise, korruptsiooni erasektoris või merereostuse. Madalaima astme paharetid saavad karistuseks üks kuni kolm aastat vangistust, rängematel juhtudel tuleb mõista rohkem kui kümnend vanglat.

Komisjon hellitab plaane muuta eurokuriteoks ka näiteks rassilise diskrimineerimise või inimorganitega kaubitsemise. Seesugused ettepanekud tuleb aga heaks kiita nii europarlamendil kui ka liikmesriikidel.

Alguses oli keskkonnareostus

Mitu riiki eesotsas Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaaga on Brüsseli võimutäiuse laienemise peale õige närvis, kuid pärast Euroopa Kohtu 13. septembri otsust on trumbid siiski komisjoni käes. Nimelt kaotasid liikmesmaad Euroopa Komisjonile vaidluse küsimuses, kelle pädevusse jääb sanktsioonide algatamine keskkonnareostuse tekitajate vastu.

Kohus andis õiguse komisjonile, kelle väitel on tal õigus kehtestada sanktsioone valdkondades, kus Euroopa seadustele on tagatud ülimuslikkus. Ehkki kohtu otsus hõlmas vaid keskkonnaküsimusi, laieneb see komisjoni hinnangul ka teistesse valdkondadesse.