Küsimus, kas ja kui palju gaasi peaks kuuluma EL-i riikide tuleviku energiaportfelli, paistab esmapilgul üpris süütu. Tuld purskavad ainult keskkonnaorganisatsioonid, sest tegu on fossiilkütusega, ehkki naftast ja kivisöest vähem saastavamaga.

Ent pealispind on petlik. Selle küsimuse all käib kibe võitlus hoopis konkreetsemate asjade üle. Nende seas on esikohal Venemaa möödunud aastal käima lükatud Läänemere uue gaasitoru rajamise projekti Nord Stream 2 saatus.