Bulgaarial oli kommunistide võimu ajal mõrvabüroo


Bulgaarial oli kommunistide võimu ajal mõrvabüroo
Mehmet Ali Ag˘ca näitas jaanuaris Türgi vanglast vabanedes fotograafidele rusikat.Reuters

Bulgaaria arhiivid võtsid luku kunagise luureteenistuse julmadelt mängudelt.

Kommunistliku partei ja Todor Živkovi võimu langemisest Bulgaarias on möödunud juba ligi 21 aastat, kuid tõde nende tegevuse kohta hakkab alles nüüd pisikeste kübemetena arhiiviluku tagant välja immitsema.

Bulgaaria dissident Georgi Markov suri 1978. aastal Londonis piinarikast surma, sest punavõimu agent oli süstinud vihmavarju kaudu tema jalga ritsiinikuulikese. 1981. aastal üritas türklane Mehmet Ali Ag˘ca tappa paavst Johannes Paulus II-t, väidetavalt samuti Bulgaaria eriteenistuste korraldusel. Alles nüüd, kui arhiiviuksed paotuvad, saadakse Bulgaarias teada, kui ulatuslik oli mõrvapoliitika, mida tollane võim harrastas.

Teenistus 7 (Služba 7) asutati 1963. aastal Bulgaaria riikliku julgeoleku komitee (KDS) osakonnana. Selle peamine ülesanne oli läände põgenenud bulgaarlaste jälgimine, jälitamine ja mõrvamine. KGB tellimusel oleks büroo olnud valmis isegi Kreeka peaministri elu kallale kippuma.

Avameelsed tšekistid

Mõrvaosakonna 1963.–1972. aasta tegevust kajastavad dokumendid vabastati juurdepääsupiirangutest alles sel suvel. Bulgaaria ajaleht 24Tšasa tutvus Bulgaaria riigiarhiivis ligemale 5000 leheküljega, milleni jõuti paraku vaid tänu juhusele. Kaustad kandsid templit „eriti salajane” ja sisaldasid liigagi avameelseid märkmeid tollastelt juhtivatelt tšekistidelt. Paraku esinevad nood varjunime all.

Küll on KDS-i endine juht ja toonane siseminister Angel Solakov 1. juulil 1970 jäädvustanud kommentaari: „Ma ei tea, kas ühel päeval kästakse meil likvideerida näiteks Papandreou. Praegu saame me väiksemaid ülesandeid, meil on vaja kogemusi hankida.”

Ilmselt on Solakov mõelnud Kreeka sotside liidrit Andreas Papandreoud. Kogemusi hangiti sellega, et kavandati parajasti ühe välisbulgaarlase tapmist.

Kui Teenistus 7 1963. aastal loodi ja 1964. aastal põhikirja sai, kuulus sellesse neli liiget eesotsas polkovnik Petko Kovatševiga. 1967. aastaks oli selle koosseisu suurendatud 39 liikmeni. Tööd tehti käsikäes N Liidu KGB-ga, kellelt saadi väljaõpet ja juhiseid.

Moskva õpetas bulgaarlased näiteks pikatoimelisi mürke kasutama. Mõrvaohvrid tuli mürgitada nii, et sellest ei jääks mingit jälge. Mürkide valmistamisse kaasati siseministeeriumi haigla, riigi juhtiv ravimifirma ja mitu teadusasutust.

Paraku ei puuduta päevavalgele tulnud dokumendid Markovi mõrva 1978. aastal ega ka paavsti atentaadikatset 1981. aastal, kuid need korraldas ilmselgelt sama teenistus. Sel ajal (1973–1990) juhtis KDS-i Grigor Šopov.

Londoni haigla avastas 1978. aastal 1,52 mm läbimõõduga ritsiinikuulikese, mis oli vihmavarjutorkega dissidendist ajakirjaniku Georgi Markovi jalga süstitud ja tekitanud tal surmava mürgistuse. Mõni päev enne seda oli Pariisis samasuguse kuulikesega üritatud tappa Vladimir Kostovit, kuid kuna süstal murdus, pääses ta rünnakust vaid haigushooga.

Mehmet Ali Ag˘ca, kes sai kurikuulsaks paavstile 1981. aastal tehtud atentaadikatsega, oli varem salakaubavedajana Bulgaaria piiril vahele jäänud. Teada on, et teda õpetati välja Palestiina terroristide laagris. Ag˘ca saadeti 2000. aastal Itaalia vanglast Türki, kus ta tänavu jaanuaris vabaks lasti.

Iga mõrvakatse ei õnnestunud

•• Endised tšekistid on ajakirjandusele üksteise järel kinnitanud, et nad pole mõrvadega tegelenud, kuid nüüd avalikustatud dokumendid räägivad teist keelt.

•• Esimesi operatsioone, millesse Teenistus 7 kaasati, oli plaan röövida Itaaliast välisbulgaarlasest aktivist Blago Slavenov, kuid kuna ta aimas lõksu, siis kavatsus nurjus. Bulgaarias tegeles selle vandenõuga kolm informaatorit, kaks ametnikku ja siseministeeriumi haigla, kuid Slavenov oskas kodumaalt lähtuvaid mõrvaplaane karta.

•• Endine Bulgaaria luureagent Traicho Belopopski, kes 1960. aastatel Inglismaale „ära hüppas”, elas kommunistide võimu üle peaaegu juhuslikult. Nimelt oli ta kodumaal tagaselja surma mõistetud ja talle saadeti Londonisse sugulaste kingituse nime all salaamivorsti. Ta andis seda koerale maitsta ja koer suri piineldes.

Loe veel

•• Kommunistide-eelne vastuluurejuht Nikola Kostov suutis 30 aastat peidus olla, kuid kui tema asukoht oli tuvastatud, käivitati erioperatsioon, mille asitõendid on arhiivist hävitatud. Seni arvati, et Kostov suri 1974. aastal loomulikku surma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare