Carla del Ponte: Serbia koostöö ei saa piirduda vaid ühe inimesega
•• Serbia välisminister Vuk Draškovic esitas Tallinnas olles retoorilise küsimuse: miks hoida tervet rahvast pantvangis vaid ühe põgeniku pärast? Esitan sama küsimuse.
Kui Serbia leiab, et see inimene on nii oluline, et nad ei saa teda arreteerida ja Haagi toimetada, peavad nad tulema toime ka oma otsuse poliitiliste tagajärgedega. Just nemad peavad otsustama, kas tahavad olla Mladici pantvangid või mitte.
•• Mladicit kaitseb Serbias siiski terve hulk inimesi. Kas olete kindel, et nad on üldse võimelised teda arreteerima?
Loomulikult. Kas mõistate, et Serbia luureteenistus on väga mõjuvõimas? Mul pole vähimatki kahtlust, et kui nad tahaksid teda vahistada, teeksid nad seda paari tunni jooksul. Minu isikliku arvamuse järgi teavad nad täpselt, kus ta viibib.
•• Viimase aasta jooksul on väga palju olnud juttu küll Mladicist, kuid teisest enim tagaotsitud inimesest Radovan KaradÏicist pole justkui midagi kuulda. Miks tema on niiviisi kõrvale jäetud?
Ta pole kõrvale jäetud. Kuid on tõsi, et nii mina kui ka minu ametkond peame prioriteetseks Mladicit. Teame täpselt, kus ta asub, ja teame, et ta on Serbia valitsuse käeulatuses.
KaradÏic on veidi erinev. Ta viibib selles piirkonnas, liikudes Serbia ja Bosnias paikneva Republika Srpska vahet. Seega keskendume praegu Mladicile. Ent kui me ta kunagi kätte saame, siis on KaradÏic järgmine. Me ei unusta teda, kindlasti mitte.
•• Seega te ütlete, et isegi kui Belgrad annab Mladici välja, ei pruugi see olla piisav, et te kinnitaksite Serbia täielikku koostööd teie tribunaliga?
Ütleksin nii: kui nad Mladici välja annavad, kinnitaksin täielikku koostööd. Kuid täielik koos-töö peab jätkuma. See ei saa piirduda vaid ühe põgenikuga.
Kasutaksin samu standardeid, mida kasutasin Horvaatia puhul. Mida tähendab täielik koostöö minu ametis? See tähendab kas Mladici arreteerimist ja väljaandmist või tema täpse asukoha kindlakstegemist. Nad pole teinud ei üht ega teist.
•• Kas te nüüd, mil kõnelused Serbia ja EL-i vahel on peatatud, ei karda, et olete kaotanud oma mõjuvõimu?
Mul on endiselt mõjuvõim, poliitiline surve. Serbiaga ei peeta läbirääkimisi ning ma loodan, et EL säilitab selle tingimusliku seose ka tulevikus. Seda läheb vaja, kuni Mladic on Haagis.
•• Kas te ei karda, et seetõttu tulevad Serbias võimule radikaalid?
Ei. Belgradi poliitikud teavitasid mind, et nende hinnangul võidavad järgmistel valimistel demokraatlikud parteid. Jagan nende lootust, et Serbiasse saabub tõeline demokraatia.
•• Teie tribunali töö suurimaid pettumusi peaks olema Jugoslaavia ekspresidendi Slobodan Miloševici surm. Millised on teie õppetunnid sellest protsessist?
See polnud eriline õppetund. Ta suri loomulikku surma.
•• Kas protsess ei veninud mitte pikale?
Tegelikult mitte. Kümme aastat kuritegusid ikkagi. Ja kui palju pingeid Miloševic tõenäoliselt sihilikult tribunalile tekitas… Arvan, et juba kahe kuu pärast oleksime suutnud kohtuprotsessi lõpuni viia ja ta kõigi kuritegude eest vangi mõistnud. Kahjuks ei jäänud meil aega seda lõpetada. See on paraku loomulik.
•• Millised on teie isiklikud kontaktid sõjakuritegudes süüdimõistetutega? Kas nad on sõbralikud, kas nad vihkavad teid?
Ei tea. Mul pole nendega isiklikke suhteid ja mind nende tunded ei huvita. Nad pole minu sõbrad. See mind ei häiri.
Del Ponte seisab Serbia teel EL-i
•• ·veitsis sündinud Carla del Ponte (59) asus endise Jugoslaavia jaoks loodud ÜRO sõjakuritegude tribunali peasüüdistajaks 1999. aastal. Del Ponte paar sõna suudavad määrata tervete rahvaste ja riikide saatust – tema heakskiiduta ei ühine EL-iga ükski Lääne-Balkani riik.
•• Praegu on EL del Ponte negatiivse hinnangu tõttu peatanud koostöökõnelused Serbiaga. Belgrad ei tee temaga täielikku koostööd, kuna pole arreteerinud Bosnia serblaste kunagist kindralit Ratko Mladicit, keda koos Radovan KaradÏiciga süüdistatakse 8000 elu nõudnud Srebrenica veresaunas 1995. aastal.
•• Praegu on vabaduses veel kuus inimest, keda del Ponte tahaks kohtupingis näha. Ta loodab tõsiselt, et enne, kui kõik tema soovitud kurjategijad pole Haagis, ei astu läänele ühtegi sammu lähemale ka Serbia.
