CIA piinakambritest pole abi al-Qaida vastu

President Obama ei karista CIA-d terrorismis süüdistatavate kehva kohtlemise eest.

 Ülekuulatavatel meestel võiksid olla juba lõpused kasvanud, sest ainuüksi augustis 2002 uputati CIA salavanglates Abu Zubay­dah’t 83 korda ja märtsis 2003 Khalid Shaikh Muhammadit 183 korda. Kas nn waterboarding neid ka tegelikult murduma pani, on siiani vaidluste objekt.

Kuid nüüd on hakanud saladuseloor kärisema ja ilmsiks on hakanud tulema see, kuidas koheldi 14 nn erilist vangi CIA „eri­programmi” raames enne, kui nad 2006. aastal Guantánamosse viidi. Ja pilt pole kaugeltki nii ilus, kui võiks välja lugeda CIA määrustikust – waterboarding pole sugugi vaid „veega pritsimine”, ning „kõhule patsutamine” on ikka tõsine peksmine.

President Barack Obama on otsustanud andestada luure kesk­agentuurile vangide jõhkra kohtlemise, kuid samal ajal kardab CIA hoopis, et ülekuulamismeetmete veelgi suurem piiramine võimaldab vangidel üha rohkem enda teada jätta.

Teada ka surmajuhtumeid

Praegused meetodid, mida CIA võib kasutada, on kaugel sellest, mis neil olid lubatud 1960. aastate alguses, kui vangidele süstiti psühhotroopseid aineid või lasti kehasse elektrit. Kuid ka praegu rakendatav alasti vangide külmas ruumis pidamine, vägisi ärkvel hoidmine, putukatega hirmutamine, uputamine, peksmine ja alandamine pole oluliselt inimlikumad.

CIA töötas 2002. aastal kiirkorras välja tõhusamaid ülekuulamismeetodeid, et al-Qaida kohta rohkem infot kätte saada. Kuna tuli leida meetodeid, mida ei saaks pidada päriselt piinamiseks, soovitati tekitada vangides „valu, mis ähvardab lõppeda surmaga, püsiva füüsilise vigastusega, organite ülesütlemisega või mõne kehafunktsiooni lõpliku kadumisega”. Konkreetse mõjutamisvahendi valik polnud ülekuulaja otsustada, vaid luba küsiti alati kõrgemalt poolt.

New York Timesi kätte sattus salajane ettekanne Punase Risti töötajatelt, kes said mõne aja eest Guantánamos vestelda varem CIA salavanglates hoitud 14 mehega. Nähtavaid püsivaid vigastusi neile ei tekitatud, kuigi tunnistama nad saadi. Kuid edu jäi lühiajaliseks ja paari aasta pärast polnud ülekuulatavate informatsioonist enam mingit kasu. Osama bin Ladeni jälile ei pääsetud, Afganistani mässujuhte pole samuti tabatud.

Iseenesest võiks arvata, et 14 kõige ohtlikumat vangi elasid üle kõige rängemaid piinamisvõtteid, kuid ometi on teada ka surmajuhtumeid madalamate tegelaste ülekuulamisel, näiteks Afganistanis esimese kiirustamisega rajatud salavanglates.

Samal ajal ei saa ka palju inimlikumaks pidada Guantánamo vangivalvurite töötingimusi. Esialgsest hirmust üle saanud vangid hakkasid nimelt peagi vastu, levis näiteks ekskrementide pildumine vangivalvurite pihta, mis sundis neid sageli kaitsesüstimistel käima.

Hiina piinakambrid hullemad

•• Oluliselt võikamaid lugusid piinamiste kohta on viimasel aastakümnel kuuldud hoopis Hiinas eluga vanglast pääsenud vaimsusliikumise Falun Gong liikmetelt. Ja eluga tulemasaamine pole olnud seal sugugi enesest­mõistetav.

•• Alates Falun Gongi keelustamisest 1999. aastal kuni eelmise aasta kevadeni olid inimõiguslased tuvastanud vähemalt 3137 inimese surma ülekuulamistel. Kokku on vanglast läbi käinud isegi enam kui sada tuhat falungonglast.

•• Hiina võimu kasutatavad meetodid on hõlmanud näiteks triikraua või sigaretiga põletamist, elektrilööke, vägistamist, vägivaldseid aborte, liigeste surumist ebaloomulikku asendisse, jalaraudadega püsivate haavandite tekitamist, puuris inimese kastmist reovette jne. Väidetavalt on vangidelt eemaldatud ka siseorganeid.

•• Hiina võimud eitavad piinamisi ja väidavad, et tegemist on Falun Gongi valedega, kuid ometi on surmajuhtumid fotode ja dokumentidega tõendatavad.

Kolm piinatut

Abu Zubaydah

Al-Qaida operatiivjuht

•• Abu Zubaydah langes USA võimude kätte märtsis 2002 Pakistanis, olles haavatud kõh­tu, jalga ja kubemesse. Pärast haavade tohterdamist viidi ta salavanglasse, oletatavasti Tais, kus teda asuti üle kuulama.

•• Info kättesaamiseks kee­ru­tati teda kaela üm­ber seotud rätikuga ringiratast ja paisati vastu seina. Hiljem pandi ta kirstutaolisse kasti ja kaeti riidega, nii et vangil oli tõ­si­seid hingamisraskusi. Lämbumisefekt ja iiveldus olid kaks asja, mida üritati eriti esile kutsuda.

Walid bin Attash

9/11 terroristide koolitaja

•• Saudist terrorist Walid bin Attash oli kaotanud Afganistanis jala, kuid vangistuses see talle soodustusi ei toonud. Ta võeti alasti ja pandi, käed pea kohale aheldatuna, kaheks nädalaks külmas ruumis püsti seisma.

•• Kuna ainus jalg ei jaksanud meest kanda, langes kogu koormus tema õlgadele. Seejuures peksti meest aeg-ajalt.

Khalid Shaikh Muhammad

Al-Qaida operatiivjuht

•• Khalid Shaikh Muhammad toimetati vangina ilmselt Poola. Tema kohtlemine kordas üldjoontes Attashi oma. Tal olid küll mõlemad jalad alles, kuid tema haavad suudeti uuesti veritsema saada.

•• Mehe jalad läksid paiste, ülekuulamisel peksti teda ja paisati vastu seina. See ei lugenud, et pea hak­kas veritsema, kuigi piinamis­e lõpetas alati arsti otsus.