Clintoni peataolek: allutada end Obamale või siiski mitte


Probleemiks võivad saada Bill Clintoni välismaised rahalised toetajad ja kõned.

Räägitakse, et Hillary Clinton võiks olla Ühendriikide järg mine riigisekretär ehk välisminister, kes asub ellu viima Barack Obama välispoliitikat. Kuid Ameeri ka poliitiline eliit, analüütikud ja võibolla isegi asjaosalised ise ei suuda otsustada, kas see on meisterlik käik või lõksu astumine. Obama ilmselt Clintonile tehtud pakkumist ümbritseb segadus ja vastukäivad signaalid. Mõned Clintonile lähedased allikad ütlevad, et ta tahab seda tööd.

Teised vihjavad, et ta tegelikult ikka ei taha loobuda oma senisest karjäärist rahvaesindajana. „Välisminister töötab presidendi heaks. Senaator töötab enda ja oma valijaskonna heaks,” tsiteeris New York Times nime nimetamata üht Clintoni nõunikku. Obama nõunikelt on kosta, et läbirääkimised Clintoni kaasamiseks valitsusse on sujunud hästi. Kuid väidetavalt on paljud Obama lähikondsed siiski väljendanud kõhklusi, kas niivõrd kõrge kohaandmine endisele tõsisele rivaalile on mõttekas olukorras, kus ta kindlasti tooks

endaga kaasa mõned nõunikud ja ka eelvalimiste ajal ilmnenud erimeelsused.

Küsimärgiks on kujunenud ka ekspresident Bill Clinton – mõnevõrra ehk ka tema võimalik mõju tulevasele välispoliitikale, rohkem aga laialdane välismaiste annetajate võrgustik ja sagedased kõned, mida ta välismaal peab. Obama meeskond soovivat peamiste rahaannetajate avaldamist, taandumist Clintoni fondi igapäevatööst ja kõnede eelnevat kooskõlastamist Valge Majaga. „Ma teen, mida iganes nad tahavad,” ütles ekspresident New York Timesile, pidades silmas Obamat ja oma abikaasat. Teadaolevalt on Saudi Araabia toetanud Clintoni fondi ja tema presidendi raamatukogu kümne miljoni dollari suuruse summaga, Kuveit, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Taiwan ja Brunei on annetanud igaüks miljon dollarit, väiksemad toetused on tulnud Maroko kuningalt ja Hiina valitsuselt.

Samal teemal:

Lõks või meisterlik käik

New York Timesi meelest on Clintonid andnud signaale, et nende poolt vaadates on kõrvaldatud kõik takistused, miks ei võiks Obama Hillary Clintonile tööd pakkuda. Mõnel Obama mees konnaliikmel on aga harja turri ajanud lekked, mis nende väitel on Clintonite poolt tulnud ning mille eesmärk on olnud presidendiks valitu nurkaajamine, sundimaks teda seda ametit pakkuma. Halvimal juhul tekitab Obama omaenda administratsioonis rivaalitseva võimu keskuse, leiavad mõned vaatlejad. Parimal juhul saab ta tugeva tegelase oma valitsusse, lepitades ühtlasi ka Clintoni poolehoidjad ja ilmselt siis ka te ma enda. See olekski meisterlik käik. Teisalt saab Obama sellise sammuga eemaldada potentsiaalse tugeva vastase senatis, kus Clinton võib koondada talle vastasrinna eelkõige ter vishoiureformi osas, aga ka muudes küsimuses. Clinton kabinetis peaks tähendama ka võimaliku rivaali kõrvaldamist 2012. aasta presidendivalimistelt. Ja see tähendaks Clintoni lõksu meelitamist.

Clintonite poliitiline dünastia?

•• Bill Clinton paistab igati toetavat oma abikaasa välisministriks saamist, kuid jätab ka mulje, et oma poliitilise pärandi edasiviijana upitab ta hoopis tütart.

••„Chelsea on parim poliitik meie perekonnas,” ütles ta intervjuus Saksa seltskonnaajakirjale Bunte. „Hillary ja mina oleme väga uhked tema üle, sest ta ei ole kunagi püüdnud meie positsioonist kasu lõigata. Mu meelest oleks imepärane, kui Chelsea poliitikasse läheks.”

••„Ma pean end lausa tagasi hoidma, et mitte näida laliseva idioodina (tema kõrval),” väitis ekspresident ühes varasemas intervjuus. „Ta on osutunud imeliseks inimeseks,” kiitis isa tütart, kes tõepoolest pälvis ema kampaaniaüritustel palju kiidusõnu.

••28-aastane Chelsea Clinton töötab Avenue Capitali investeerimisfondis. Vanusepoolest

võiks ta pärast Obama kahte võimalikku ametiaega isegi presidendiks kandideerida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare