“Otsus Concorde’id pensionile saata tugineb pikaaegsele kulude ja tulude trendi arvestamisele, mitte aga hiljutistele sündmustele,” teatas British Airways. Air France’i esindaja aga tunnistas, et viimasel ajal on suudetud täita vaid viiendik kohtadest lennukis, samal ajal kui tegevuskulud ühe reisija ja kilomeetri kohta on 2000. aastast saadik kasvanud 58 protsenti. Air France’i Concorde’id tõid viimasel aastal kahju 50 miljonit eurot.

Concorde’ile andis ränga löögi uue meedia krahh

Kahekordse helikiirusega üle Atlandi sööstvad lennukid neelavad sedavõrd palju kütust ja on nii kulukad hooldada, et isegi umbes 7000-dollarine (praeguse kursiga 101 000 krooni) pilet ei teinud kulusid tasa. Ja kuigi Concorde’ide ajaloos on vaid üks totaalselt fataalne kaotus – Air France’i lennuki süttimine ja häving 113 inimesega Pariisi lähedal 2000. aastal – pole klientide usaldus täielikult taastunud.

Concorde’i põhikundedeks olid ärireisijad. Paljud neist on istunud ümber vähem kulukatele ja ühtlasi rahulikumat elu lubavatele tavalistele lennukitele, olgu siis ruumikas äriklassis või suisa turistitasemega leppides.

Ekspertide hinnangul andiski Concorde’ile ränga hoobi 1990. aastate lõpu uue meedia firmade buum ja krahh. Need olid ajad, mil näiteks peamiselt internetiga seotud äriga tegelevad investeerimispankurid kasutasid ohtralt Concorde’iga lendamist, et sõlmida samal päeval tehinguid Euroopas ja Ameerikas.

Kiirustamisel pole enam aga suurt mõtet kasvõi põhjusel, et sülearvutid ja praktiliselt pidev telefoni- ning internetiühendus pardal laseb nautida lendu ka tavalises lennukis. Pealegi pole enam internetifirmasid, millesse kiiresti investeerida tasub.

On võimalik, et kõik Concorde’id ei jää kõrvalisele lennuväljale seisma, nagu on viimasel paaril aastal juhtunud ligi 2000 lennukiga, millest raskustes lennufirmad on loobunud. Virgin Atlantic Airways on avaldanud soovi osta mõned Concorde’id. Enne soovib aga Virgin saada Concorde’ide tegevuskulude põhjalikku aruannet ning esialgu ollakse British Airwaysi lennukeid valmis ostma ühe naela eest.

Uut ülehelilennukit pole plaanis ehitada

Kui see tehing läbi kukub, tuleb Atlandi kiire ületamise eest maksta rohkem kui 39 dollarit (565 krooni) Concorde’i lennu iga minuti eest. Näiteks võib lennata mõne väikefirma reaktiivlennukitega, kuid nende tunnitasu algab umbes 4000 eurost (62 400 kroonist).

Midagi Concorde’i-sarnast pole plaanis ühelgi lennukitootjal. Näiteks peatas Boeing turunõudluse puudumisele viidates detsembris Sonic Cruiseri projekti, mis pidanuks tooma turule helikiiruse-lähedaselt kihutava reisilennuki. Rivaalitsev Airbus aga on pannud rõhu uuele kogukale ja esimeses klassis luksuslikku teenindust võimaldavale hiigellennukile A380, mis peaks turule tulema kolme aasta pärast.

Staarid nutavad lennukit taga

Concorde’ide maandamise teade kurvastas staare, kes on teinud lennuki reisijanimekirjadest rikaste, ilu-sate ja kuulsate välimääraja.

Üks alalisemaid Concorde’i kliente oli Itaalia tenor Luciano Pavarotti. “See on imeilus meistriteos. Mulle on Concorde’iga Euroopa ja New Yorgi vahel reisimine olnud puhas rõõm paljude aastate jooksul,” ütles Pavarotti Reutersile.

Concorde’i fänn on ka Briti laulja Cliff Richard. “Talle tekitas selline lend alati närvikõdi. Kindlasti tähendab see talle midagi ja kahtlemata tunneb ta sellest puudust,” ütles Richardi esindaja.

Sama meelt on ka küllap teised Concorde’i püsikunded, nagu lauljad Paul McCartney, Mick Jagger, Elton John ja näitleja Joan Collins. Ajalugu ei saa enam korrata Phil Collins, kellele just superkiire lennuk andis või-maluse esineda 1985. aastal muusikamaratoni Live Aid käigus samal päeval Londonis ja Philadelphias.

Showbisnise asjatundjate hinnangul oli Concorde’iga lendamine vaat et kohustuslik osa meelelahutusmaailma staari imidži juures. See näitas, et ühest või teisest ongi tõeline staar saanud. Samas lendasid Concorde’iga ka näiteks Briti kuninganna Elizabeth ja USA ekspresident Richard Nixon.