Dalai-laama kui tänapäevane Mahatma Gandhi
Tiibeti usujuhtide tagasihoidlikkus võib küll läänemaailma materialistliku mõtlemisega inimesi üllatada, kuid ühes asjas on budistid järjekindlad – Hiina võimude vägivallale tuleb vastata rahumeelselt.
Kas viimaste nädalate rahutused Tiibetis sobivad selle põhimõttega kokku, on juba teine teema. Ilmselgelt on osa ühiskonnast kaotanud kannatuse, elades 57 aastat Hiina repressioonide all, ega kuula enam ka oma maapakku läinud liidreid. Ning uued survemeetmed vaid süvendavad trotsi.
Dalai-laama oli 17. sajandist kuni 1959. aastani ilmaliku võimu kandjaks kogu Tiibetis. Ent vaimse liidrina ei saa teda siiski näiteks Rooma paavstiga võrrelda. Dalai-laama esindab ühte budistlikku koolkonda – gelukpa’t, kus tema kõrval on arvestatav mõju ka teisel vaimsel liidril, pantšen-laamal. Kokku leidub Tiibetis neli peamist budistlikku koolkonda, kõik oma traditsioonide ja liidritega, lisaks veel üks juba hääbunuks peetav koolkond ja hulk allkoolkondi.
Kloostrid rüüstati
Kui Tiibet 1951. aastal sõjajõuga Hiina võimule alistati, oli sealsest rahvastikust budistlikke munki umbes veerand, nn kultuurirevolutsiooni tuhinas rüüstati kloostrid ja alles viimastel aastatel on olnud võimalik neid rahumeelselt taastada. Peking väidab, et enamik Tiibeti elanikke olevat veel 20. sajandi keskel pärisorjuses elanud, mis on siiski paras liialdus.
Dalai-laama elab praegu Indias ligi 20 000 elanikuga Dharamsala linnas, kuhu India peaminister Jawaharlal Nehru lubas 1960. aastal Tiibeti põgenikel paigale jääda. Ta juhib Tiibeti eksiilvalitsust ja on suutnud oma vägivallatu vastupanu sõnumit levitades leida palju sõpru kogu maailmas. Nobeli rahupreemia sai Tenzin Gyatso 1989. aastal. Vägivallatuse kuulutajana on dalai-laamast kuulsam olnud ehk vaid üks India vaimseid liidreid Mahatma Mohandas Karamchand Gandhi, kes mõrvati 1948. aastal.
Hiina okupatsiooni algus 1951. aastal ei tähendanud esialgu küll veel 16-aastase dalai-laama kukutamist, vaid tal lubati jätkata vormiliselt autonoomse Tiibeti (kuigi tükeldatud ja tegelikult Hiina armee kontrollile allutatud territooriumi) asevalitsejana, sisuliselt pantvangina. Tiibetisse koondatud Hiina armee vastu puhkes juba dalai-laamat eirates relvastatud vastupanu.
1959. aastal vallandus Tiibetis ülestõus põllumaid natsionaliseerima asunud ja kloostreid hävitada ähvardanud kommunistliku võimu vastu. Dalai-laama koos kaaslastega põgenes Indiasse. Vastupanuliikumine jätkas aga partisanisõda kuni 1970. aastateni. Tänapäeval eelistavad paljud autorid küll ületähtsustada ameeriklaste luureabi sellele, samal ajal ei piiranud Hiina repressioone miski.
Kommunismi eest pakku läinud budiste leidub Indias rohkemgi, näiteks Mongoolia vaimne liider bogdogeegen Jebtsundamba Khutuktu. Tiibeti kagyupa koolkonna silmapaistvamaid liidreid karmapa Rangjung Rigpei Dorje põgenes 1959. aasta veebruaris Bhutani ja leidis peavarju Sikkimis. Praegu pretendeerib karmapa reinkarnatsioonile koguni kaks noormeest: neist üks, Trinley Thaye Dorje pages Tiibetist Indiasse 1994, teine, Ogyen Trinley Dorje aga viis aastat hiljem.
Hiina võim on enda huvides ära kasutanud gelukpa koolkonna tähtsuselt teist liidrit pantšen-laamat. 10. pantšen-laama Chökyi Gyaltsen (1938–1989) seati 1959. aastal vormiliselt Tiibeti etteotsa, kuid 1964. aastast alates veetis ta juba enamiku ajast hoopis poliitvangina. Põh-juseks oli 1962. aastal Hiina või-mudele esitatud petitsioon Tiibeti õiguste suurendamiseks.
Koduarestis olnud pantšen-laama vabanes alles 1989. aastal ja Tiibetis ta surigi. Puna-Hiina tunnistab tema uuestisünnina Gyaincain Norbut, Tiibeti eksiilvalitsus aga 19-aastast Gedhun Choekyi Nyimat, kes teadaolevalt kadus lapsena Hiina vanglavõrgustikku.
Eksikombel dalai-laamaks
•• Tenzin Gyatso on olnud 14. dalai-laama alates oma sünnist 1935. aastal. Leiti ta küll alles kaheaastasena, kui valitsuskomisjon läks Amdo maakonnast ennustatud uuestisündi otsima. Ta seati juhtima riiki, mis oli saanud iseseivaks Hiina segadusteajal 1912. aastal.
•• Tänapäevani püsib tollal vabanenud budistlikest riikidest vaid Mongoolia, sest Tannu-Tõva annekteeriti 1944. aastal N Liidu külge ja Tiibetisse veeresid Hiina tankid oktoobris 1950.
•• Tenzin Gyatsot peetakse eelmise dalai-laama Thubten Gyatso (1876–1933) uuestisünniks, kes omakorda esindas ümber-sünniahelat, mis algas Gendun Drupist (1391–1474). “Gyatso” tähendab tõlkes ookeani ja seda tiitlit on epiteedina kandnud kõik dalai-laamad peale esimese.
•• Tiitel “dalai-laama” on tegelikult käibele tulnud eksitusena. Nimelt olevat mongolite valitseja Altan-khaan 1578. aastal külla saabunud Sonam Gyatsot tervitanud, tõlkides “gyatso” mongoli keelde (dalai – mongoli keeles ookean) ja lisanud sellele austava tiitlina tiibetipärase “laama” (vaste sanskriti “gurule” ehk õpetajale). Hiljem on see tiitel aga kinnistunud nii tema eelkäijatele kui ka mantlipärijatele.
•• Viimastel aastatel on 72-aastane dalai-laama vihjanud ka soovile oma koormust vähendada, kuid ametit maha panna pole traditsioone rikkumata võimalik. Tema järeltulija otsimisel on oodata järgmist konflikti. Nagu pantšen-laama juhtumi puhul, tähendaks ka dalai-laama surm ilmselt kahe rivaalitseva laama ametisse seadmist.
•• Peking on teatanud, et järgmine dalai-laama peab olema leitud keskvõimu nõusolekul, millega ei saa Tiibeti eksiilvalitsus ja ka suur osa Tiibeti elanikest nõustuda.
