Läti SKP on kukkunud 10 protsenti, lisaks erakordne inflatsioonikasv, suur välisvõlg, deflatsiooni surve ja töötuse suurenemine ei tee riigist just kõige meeldivamat investeerimiskohta. Peale selle seisab Läti silmitsi 7,5-miljardi euro (117,3 miljardit krooni) suuruse välislaenuga.
"Läti on koos Eestiga kõige halvema majanduskeskkonnaga riigid Euroopa Liidus," tõdes Nordea juht Roger Wessman. "Seda ei või pidada liialduseks, kui öelda, et ta on majandusliku spektri äärmises otsas."
"Läti jaoks pole pretsedenti selles tähenduses, et kui mujal on tekkinud probleemid, siis siin ei saavuta nad sama ulatust," märkis ökonomist Neil Shearing. "Läti defitsiit on tohutu – see on 20 protsenti SKP-st."
"Kui ma olen teadlik sellistest näitudest, helistan ma oma klientidele ja küsin, kas nad on ikka päris kindlad, kui nad soovivad sinna investeerida," lisas ta.
Läti ökonomistid on teist meelt. Läti Instituudi direktor Ojars Kalnins arvas, et riik on nagu romaan, mille esimesed peatükid on läbi ja lugeja on jõudnud kõige huvitavama kohani.
"Halbade majandusuudiste maailmas on meil ainulaadne arengujuhtum," lausus ta. "Igas romaanis võivad asjad minna halvemaks, enne kui nad hakkavad paranema ja seal võib tulla õnnelik lõpp."