169-korruselise pilvelõh­ku­ja püstitamine läks maksma 1,5 miljardit dollarit. Hoo­nes on 1044 korterit, selle elanikke teenindab 57 lifti, maa all asub 3000 parkimiskohta jne. Maast rekordkõrgusel asuv mošee paikneb 158. ja ujumisbassein 76. korrusel. Näiteks 80. korrusel asuv ühe magamistoaga korter maksis enne finants-    kriisi algust kolm miljonit dollarit, nüüd hinnanguliselt poole vähem. Ekspertide sõnul olevat küll pea­aegu kõik pinnad juba varem müüdud.

Elamiseks kõlbavad siiski vaid 160 korrust, ülejäänu koosneb ahenevast teraskoonusest, mis annab hoonele tema ametliku kõrguse ja ületab kõik varasemad ehitised, isegi tele- ja raadiomastid. Eelmine kõrgeim torn, Varssavi 646,38-meetrine raadiomast varises paraku 1991. aastal kokku, kuid senine kõrgeim hoone, Taiwanil asuv 509-meetrine pilvelõhkuja Taipei 101 peab Dubai tornile küll alt üles vaatama.

Dubai torni kavandas Chicago arhitektuuribüroo Skidmore, Owings and Merrill ja püstitas kohalik ehituskontsern Emaar. Viie aastaga kulus ehitusel 31 400 tonni terast ja 330 000 kuupmeetrit betooni ning hoone väliskest kaeti 28 261 klaaspaneeliga. Kokku eraldas emiraat Burj Dubai ümbruskonna arendamiseks 20 miljardit dollarit.

Sellele vaatamata ei saanud vaesematest riikidest värvatud ehitustöölised oma elutingimuste üle hõisata, 12 000 ehitajale maksti palka vaid neli-viis dollarit päevas ja hiigeltorni ehitusel nähti korduvalt ka streigipäevi.

Paabeli kääbus

Dubai torni on irooniliselt võrreldud ka piiblist tuntud Paabeli torniga, mille jumalavallatud inimesed Babüloni püstitasid. Karistuseks selle eest olevat Jumal pannud nad eri keeli kõnelema. Piiblist välja jäänud Juubelite raamat on maininud ka Paabeli torni väidetavat kõrgust, mis ümber arvestatuna oleks olnud 2484 meetrit.

Burj Dubaist kõrgemaid hooneid on planeeritud näiteks Jaapanis (1000 meetrit), Kuveidis (1001), Bahreinis (1022) ja Saudi Araabias (1600). Need kõik kaalub aga üles samuti Jaapanisse kavandatud 2004-meetrine pü­ra­miid. Kuid majanduskriis on teinud senistesse plaanidesse suuri korrektiive, näiteks Moskvas pandi mullu seisma Euroopa kõrgeima hoone – 612-meetrise Venemaa torni – ehitus.

Kõrgeimaks hooneks, mille maailma arhitektid on kunagi paberile visandanud, peetakse nelja kilomeetri kõrgust X-Seed 4000-t, mille kavandasid jaapanlased 1995. aastal, kuid mis polnud mõeldudki kunagi ilmavalgust nägema. Ehitus võinuks kavade järgi maksta 900 miljardit dollarit ja jäljendanuks kujult 3776 meetri kõrgust Fuji mäge.