Dubai World – suure kriisi järgmise mulli lõhkemine
Huvitav oleks teada, kas paarikümne aasta pärast näeme maailma kõrgemaid pooleli jäänud pilvelõhkujate varemeid vette varisevatel tehissaartel, kus kulutatud miljardeid dollareid puudutab vaid kuum kõrbetuul. Või õnnestub Dubail siiski finantskriisist väljuda õitsva oaasina kohas, mida taevaisa küll kunagi oaasina ette ei näinud?
Praegu peab Dubai igal juhul siluma oma hiigelehitustest tekkinud ligemale 60 miljardi dollari suurust võlga ja pankrotist pääsemine polegi nii lihtne. Dubai World on konglomeraadi nimeks, mis haldab nii maailma võimsaimat naftasadamat kui ka viimaste aastakümnete ühte suuremat kinnisvaramulli. Pilvelõhkujaid ja tehissaari on Dubais kerkinud nagu seeni pärast vihma, kuigi enamik neist on veel pooleli või alles kavandamisel. Ja raha sai sealgi järsku otsa.
Dubai World loodi 2006. aastal kohalike suurettevõtete katuskontsernina, mille peaosanik on emiir Muhammad ibn Rashid al-Maktum isiklikult ja mida juhib riigi jõukamaid mehi Sultan Ahmad ibn Sulayam. Veel enne aasta lõppu hakkavad kukkuma võlgade tähtajad, aga Dubai World neid enam tasuda ei suuda.
Emiraadi valitsus küll kinnitab, et tema kontserni võlgade eest ei vastuta, kuid peab lõpuks siiski sekkuma. Võlanõudjaid kutsuti üles esialgu ootama, pool võlasummast loodetakse tagasi saada varasid laiali jagades. Üllatavalt palju on Dubai Worldis kinni Briti raha, kõigepealt vajavad aga maksmist võlad islamimaadele. Otselööki Dubaid ähvardavast pankrotist kardab saada ka India.
Araabia Ühendemiraatide valitsus on samal ajal veendunud, et Dubai suudab oma laenud ise tasuda. Maailmas levinud hirm teise hiiglasliku finantskrahhi ees on vähemalt esialgu maha rahustatud. Kuid osa võlgu tuleb ka Dubais korstnasse kirjutada.
Alguses oli visioon. Šeik Rashid ibn Said al-Maktum, kes valitses Dubaid emiirina aastail 1958–1990, seisis millalgi viie-kümnendate lõpus keset kõrbe ja unistas, et siia peab kerkima suur linn. Naftat leiti Dubais 1966. aastal ja sellest ajast peale on Harjumaast väiksem emiraat (mis kuulub 1971. aastast Araabia Ühendemiraatide koosseisu) järjest ehitanud.
Maailma kõrgeim pilvelõhkuja
Jebel Ali sadam rajati 1970. aastatel maailma suurimana. 1985. aastal valmis ka Jebel Ali vabamajanduspiirkond, mis tegutseb maksuparadiisina. Dubai üritab muutuda maailmakaubanduse keskuseks, mis õitseks isegi siis, kui nafta peaks ümbruskonnas kunagi otsa lõppema.
Kui 2001. aastal hakkas keset merd kerkima palmikujuline tehissaar Palm Jumairah, said suurejoonilised plaanid uut hoogu. Selleks et turistid – ja ennekõike just miljonärid – ei peaks troopilistele palmisaartele reisima, asuti merre rajama tehissaari. Kaugete alpikogemuste matkimiseks ehitati aga sisehalli mäesuusakeskus.
Burj Dubai, maailma kõrgeim pilvelõhkuja (818 m), mis peaks ehitajailt vastu võetama 4. jaanuaril 2010, on peaaegu valmis. Sama ei saa küll öelda enamiku suurprojektide kohta, mis jäävad nüüd Dubais venima.
Poole sajandiga pisiklannist miljoniriigiks
•• Veel 1950. aastatel oli Dubais vaid 20 000 elanikku ja suurte projektide teostamine oma kätega polnud võimalik. Seetõttu toodi võõrtööjõudu, esmalt araabia maadest, hiljem aga üha enam idast. Praegu on emiraadi enam kui kahemiljonilisest rahvastikust 42,3 protsenti hindusid, 13,3 protsenti pakistanlasi ja 7,5 protsenti bangladeshlasi.
•• Emiraadi enda kodanikke on ainult 17 protsenti ja välismaalased võivad riigi alamaks saada vaid kas abielu teel või valitseja isiklikul otsusel. Dubais sündimine kodakondsust ei anna.
•• Dubai majandusime pole jätnud puutumata ka võõrtöölisi, kuigi tingimusi, milles nad elama ja töötama peavad, ei saa läänemaises mõistes heaoluks pidada. Aga näiteks Indias ja Sri Lankas võivad Dubais tööl käinud end juba päris rikkana tunda.
•• Maailma miljonäridele müüakse esimesel palmisaarel juba luksusvillasid, nüüd pandi müüki ka kõrgete korrusmajade korterid. Kuid kas keegi neid enam algul kavandatud hinna eest tahab, on enam kui kahtlane. Burj Dubai ruutmeetri hinnaks arvestati näiteks 43 000 dollarit.
