Markovi sõnul järgib Venemaa suhtluses Ukrainaga presidendivalimiste lähenedes senist poliitikat, mille alusel ei toeta Kreml Ukraina võimalikku liitumist NATO-ga, kuid taotleb kahe riigi vahelise ühtse majandusruumi moodustamist ja vene keele kuulutamist Ukraina riigikeeleks, vahendas portaal Flot2017.com
"Mulle näib, et Musta mere laevastik peaks Krimmi jääma vähemalt sajaks aastaks, kuna see on julgeoleku tagatiseks kogu Musta mere regioonile," põhjendas Markov.
Markovi selgitusel „ei kaitse Vene mereväelased mitte ainult Venemaa, vaid ka Ukraina kodanikke,“ mistõttu ta eeldas, et kui senise lepingu järgi peaks Vene merevägi Sevastoopoli baasi 2017. aastal Ukrainale üle andma, siis Kiievi võimud võiksid tähtaega pikendada.
"Venemaa pole teinud endale ülesandeks Krimmi eraldamise Ukrainast," ütles Markov. "Vastukaaluks tahab Venemaa kogu Ukrainaga sõbralikke suhteid."
Markov selgitas ka, et Krimmi ühendamine Venemaaga on sisuliselt võimatu, kuna see saaks toimuda vaid Ukraina lagunemisel.
"Me armastame neid, kes armastavad meid," lisas Markov.

Venemaa ja Ukraina suhted pingestuvad
Alates 2004. aasta oranžist revolutsioonist on kahe riigi suhted olnud madalseisus, mistõttu mõned analüütikud oletavad eelmisel aastal toimunud Gruusia sõja järel koguni, et järgmine suurem sõjaline konflikt võib puhkeda Venemaa ja Ukraina vahel.
Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal nõustus Ukraina Sevastoopoli baasi andmisega Venemaa Musta mere laevastiku käsutusse ja hiljem sõlmiti vastav leping, mille tähtaeg saab ümber 28. mail 2017.
Kuigi leping lubaks Vene mereväel hoida Sevastoopolis kuni sadat sõjalaeva, on seni neid sadamas olnud umbes 50, samuti on baasis 80 erinevat õhusõidukit ja 13 000 mereväelast.
Kremlit ärritab aga Ukraina otsus, mis kohustab Venemaa Musta mere laevastikku teatama 72 tundi ette oma laevade ja lennukite piiriületusest. Samuti peab Venemaa küsima relvastuse transportimiseks Kiievilt luba, mistõttu iga kolonn, mis liigub Ukraina territooriumil ilma loata, peetakse Ukraina korrakaitseorganite poolt kinni. Ukraina on suurendanud ka oma mereväeüksuste koosseisu Sevastoopolis ning formeerinud pärast sõda kolm lennuväeüksust.
"Me ei sea endale sellist eesmärki – lahkuda Sevastoopolist," rõhutas Venemaa kindralstaabi ülem Nikolai Makarov tänavu suvel. "Meil on leping 2017. aastani."
Venemaa president Dmitri Medvedev on tänavu kritiseerinud korduvalt Ukrainat, kes püüab tema sõnul katkestada majanduslikke sidemeid idanaabriga. Mõlemad riigid saatsid tänavu välja diplomaate, Venemaa vahetas aga välja suursaadiku Ukrainas, kutsudes endise peaministri Viktor Tšernomõrdini koju ja saatis Kiievisse endise tervishoiuministri Mihhail Zurabovi.
Ukrainas toimuvad järgmisel kuul presidendivalimised, kus peamisteks rivaalideks on endine peaminister Viktor Janukovitš ja praegune peaminister Julia Tõmošenko.