Üheks 20. sajandi suurimaks seiklejaks nimetatud Edmund Hillary suri eile 88 aasta vanusena Uus-Meremaal Aucklandi haiglas pärast infarkti. Abikaasa June’i sõnul viidi mees haiglasse esmaspäeval. “Ta jäi lõpuni heatujuliseks,” ütles naine.

Hillary pikk elu oli täis suuri saavutusi, seiklusi, avastusi ja rahulolu, kusjuures kõige enam uhkust tundis ta enda sõnul mitte Džomolungma ehk Everesti vallutamise, vaid enda korraldatud kampaania üle, mis seisnes mitme aastakümne jooksul Nepali koolide ja haiglate rajamises.

Just Nepalist oli pärit šerpa Tenzing Norgay, kes saatis Hillaryt Džomolungmale ronimisel ja kellega kõrvuti ta 29. mail 1953 ka tipus seisis. Hillary nõustus enda nimetamisega esimeseks Džomolungma otsa jõudnud inimeseks hulk aega pärast Tenzingi surma 1986. aastal.

Alles 1999. aastal ilmunud raamatus “Vaade tipust” tunnistas ta, et tõesti jõudis tema tippu mõni samm enne šerpat. “Veel mõned väsinud sammud ja meist kõrgemal polnud enam midagi peale taeva. Me seisime üheskoos tipus. Ruumi olnuks piisavalt umbes kuuele inimesele,“ kirjutas Hillary.

Viimati käis Hillary Himaalajas eelmise aasta aprillis. Aasta varem lendas ta Uus-Meremaa delegatsiooniga Antarktikasse Scotti baasi, mille rajajate sekka ta 1957. aastal kuulus. Erinevalt paljudest mägironijatest ei soovinud Hillary, et tema tuhastatud põrm mägedesse laiali puistataks.

Tema soov oli, et tuhk jõuaks Waitemala lahesoppi Aucklandis, kus ta kogu elu elas. “Et see kenasti kaldale uhutaks, võib-olla mõnele kenale rannale mu sünnikoha lähedal. Siis on mu eluring täis saanud,” ütles ta.