Eesti avab Teravmägedel kaevanduse. Võimatu?
Iga jalaaste kottpimedas Arktika mäesügavuses tõstab lendu söetolmu pilve. Astujad on peagi nõgikikaste sarnased. Praegu kuulub kaevandus Norrale, aga teoreetiliselt võiksime Eestist 2000 kilomeetri kaugusel astuda Eesti kaevanduskäikudes. Selle sätestab Teravmägede leping, mille Eesti on allkirjastanud 1930. aastal. Lepingu põhjus oli söekompaniide võidujooks Arktikale ja Norra vajadus allutada saarestik oma kontrollile.
„Meie süsi on maailma puhtaim, seda ekspordivad Saksa autotööstused mootorite tootmiseks,” ütleb Svein Jonny Albrigdsen, staažikas kaevur, kelle isagi tõi Teravmägedel sütt maa peale.
Kaevanduskäik muutub üha madalamaks, miljonid tonnid kivi rõhuvad me peale, kui veidi enam kui meetrikõrguses käigus edasi astume. Kaevur heidab end koristusmasinasse pikali. Sellises asendis töötatakse madalates käikudes. Tolm ajab aevastama, jahedus puurib kontidesse. Longyearbyenist jääb 25 töölisega kaevandus kümmekonna kilomeetri kaugusele.
Kaevandus kui elulaad
Aastal 2016 tähistavad norralased Teravmägede kaevanduste 100. sünnipäeva. Ka pealinna nimi Longyearbyen on sündinud tänu kaevandamisele, nimelt asutas ameeriklane John Longyear sinna söekompanii. Söekaevandamine tähendab Teravmägede rahvale enamat kui lihtsalt majandust. See on nende ajalugu, elulaad Arktikas. Oskus kaevata ja hoida loodust.
Kuna puhast sütt pole tarvis enne kasutusele võtmist rikastada ehk kividest puhastada, ei meenuta kaevandus sugugi Eesti kaevanduste lähikonna kuumaastikku aherainemägedega. „Viime masinad välja, plombeerime mäe kinni ja kõik jääb nagu enne kaevandamist,” selgitab Albrigdsen.
Norra ametnikud ja poliitikud lähevad elevile, kui mainida Teravmägede lepingut, Eesti–Norra diplomaatia alustala. Ent nende jutt muutub ebamääraseks, kui uurida kaevanduse avamise võimalusi. Asekuberner Lars Erik Alfheim mainib: kõigepealt tuleks Eestil leida üles Norrale mittekuuluvad varud ja enne seda saada üldse geoloogiliste uuringute luba. Asevälisminister Torgeir Larsen ütleb otse: tõenäoliselt pole Eestil võimalik kaevandama hakata, Arktikas on praegu prioriteediks pigem loodushoid.
Kui välja arvata mõned entusiastlikud geoloogid, tuntakse Eestiski söekaevanduste vastu kesist huvi.
Näiteks Eesti Energia, millel on küll kaevandamishaaret USA-s ja Jordaanias, distantseerib end söest. „Oleme põlevkiviettevõte,” teatab pressiesindaja Eliis Vennik. Majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda lisab, et senini pole Eesti ettevõtted Teravmägede söe vastu huvi tundnud ja arvestades nii Euroopa Liidu kliimapoliitikat kui ka Teravmägede asukohta poleks see ka eriti reaalne. Samal ajal rõhutab välisministeerium siiski lepingu kehtivust, aga pigem muu ettevõtluse koha pealt.
