Eesti eeskujul on vallandunud maksurevolutsioon

Ühtäkki on läänes avastatud, et Eesti tulumaksusüsteem ei olegi väga vale.

Kui Eesti astus Euroopa Liitu, leidis meie maksupoliitika kohkunud vastuvõttu, nüüd aga räägivad ka tunnustatud majandusväljaanded ühtlustatud tulumaksu revolutsioonist.

“Mida keerulisemaks muutub riigi maksusüsteem, seda kergem on valitsustel asja süvenevas meeltesegaduses veelgi enam komplitseerida, kuni hullumeelsuse piir on saavutatud ja tekib kramplik vajadus radikaalse lihtsustamise järele,” kirjutas ajakiri Economist juhtkirjas.

Hongkongis 1948. aastast kehtiv ja Eesti eeskujul üheksas Ida-Euroopa riigis kasutusele võetud tulumaksusüsteem on osutunud edukaks just lihtsuse tõttu, märgib ajakiri. Tulu suurusest hoolimata (küll maksuvaba miinimumiga) makstakse kindel protsent tulumaksu.

##Eesti edukas näide

Ajal, mil USA maksusüsteem on kriisi äärel ja teisedki lääneriigid pole sellest kaugel, on järsult kerkinud alternatiivi vajadus. Edukaks näiteks on osutunud just Eestis 1994. aastal rakendatud proportsionaalne tulumaks.

Eestis praegu kehtiv 24-protsendiline üksikisiku tulumaks on mõneti isegi kõrge. Vene-maa kehtestas 2001. aastal 13-protsendilise, Gruusia mullu 12-protsendilise, Rumeenia alates praeguse aasta algusest

16-protsendilise maksumäära.

Nii nagu progressiivse ehk astmelise tulumaksu puhul, maksavad ka proportsionaalse ehk ühtlustatud tulumaksu korral rikkad rohkem kui vaesed. Muuhulgas ka Karl Marxi kommunistliku partei manifestis (1848) nõutud astmeline tulumaks kaotab toetajaid. Kuid Lääne-Euroopa hoiab astmelisest tulumaksust ikka veel kramplikult kinni.

Astmelise tulumaksu puhul on alati olnud probleemiks, kuidas leida õigeid indekseid, mille alusel tulumaksuastmeid arvutada. Näiteks Uus-Meremaa rikkamad maksumaksjad peaksid astmelise tulumaksu proportsionaalsega asendamise korral maksma isegi rohkem makse. Ukraina võttis Eesti süsteemi omaks siis, kui astmeline maksumäär oli kõige jõukamate elanike puhul jõudnud juba absurdse 90 protsendini.

USA president George W. Bush on määranud eksperdid uurima, kuidas riigi maksupoliitikat lihtsustada. Üksikisiku (astmeline) tulumaks, mis seal 1862 ajutise lahendusena kehtestati ja 1895 isegi konstitutsioonivastaseks tunnistati, on ikka veel jõus, kuigi tekitab pidevat sõnasõda. 116 miljoni maksumaksjaga tegelemiseks on rajatud juba 99 000 töötajaga hiiglaslik maksuamet.

Nõudeid proportsionaalse tulumaksumäära kehtestamiseks kõlab Hollandis, Hispaanias ja Saksamaal, vahendas BBC. Isegi Briti konservatiivide seas leiab idee poolehoidjaid. Iraak tahab Eestist õppust võtta. Veelgi enam, ka Hiina kaalub oma maksusüsteemi muutmist. Olukorras, kus Hiina majandus on maailmas kiiremini kasvavaid, on Pekingi huvil selget vastukaja ka läänes.

Suurbritannias asuv Adam Smithi instituut soovitab kehtestada riigis ühtlase 22-protsendilise tulumaksu alates

12 000-naelasest aastasissetulekust, millega tõstetaks maksuvaba miinimum ligi kolmekordseks ja pakutaks ühtlasi kergen- dust vaesemale elanikekihile. 10-protsendilise tulumaksuga Mani saar annab juba ülejäänud riigile edukat eeskuju. Briti rahandusminister Gordon Brown on maksureformi ettepanekud aga järsult tagasi lükanud.