Eesti Energia jaoks vaenlane number kaks on pujupüü

Eesti riigifirma võitles raevukalt USA valitsuse otsuse vastu kaitsta haruldast linnuliiki.

Märtsis avalikustas USA sise­ministeerium koos põlevkiviõli maksu­muudatuste eelnõuga ka otsuse, millega kärbiti kõvasti eelmise presidendi George W. Bushi ajal maavara kaevandamiseks broneeritud föderaalmaade hulka. Kolme osariigi (Utah, Colorado ja Wyoming) peale vähenesid maavara kaevandamiseks broneeritud alad kahe kolmandiku võrra – 760 000 hektarilt 280 000 hektarile.

Taas kord polnud EAO juhatuse esimees Rikki Lauren Hrenko Obama administratsiooni plaanidega sugugi rahul. „Eelnõu järgi toimuks drastiline ja põhjendamatu eemaldumine 2008. aastal maa-ameti kinnitatud ressursimajandamise kavadest,” märkis Hrenko EAO avalduses. Kaevandamiseks ära märgitud föderaalmaa kokkutõmbamisel polevat „ei juriidilisi, poliitilisi ega ökoloogilisi põhjendusi”. Maa-ameti tegevus „heidab varju Ameerika kodumaisele põlev­kivi­tööstusele” ja „õõnestab põlev­kivi­programmi ajal, mil Lähis-Idas kasvavad geopoliitilised pinged”, märkis Hrenko karmilt. „See lähenemine on meelevaldne ja kapriisne.”

USA maa-ameti esitatud kavas tegi Eesti riigifirmale erilist tuska üks konkreetne punkt. Nimelt põhjendas sise­ministeeriumi allasutus territooriumi kokkutõmbamist osaliselt vajadusega kaitsta viimasel ajal väheneva populatsiooniga linnuliiki – pujupüüd (Centrocercus urophasianus). Hoolimata sellest, et pujupüü pole otseselt USA ohustatud liikide nimekirjas, otsustas maa-amet kustutada ka Utah’s liigi levikualadel isegi teoreetilised kaevandus­plaanid.

1000 hektarit eluala

„Kuigi Enefit mõistab vajadust kaitse-eesmärgil pujupüüsid strateegiliselt majandada, jääb faktiks, et linnuliik pole praegu reguleeritud ohustatud liikide seadusega ja maa-ameti katse elimineerida suured alad põlevkivi majandamise plaanist on seetõttu põhjendamatu,” teatas Hrenko.