Suured korporatsioonid ja huvigrupid kulutavad raha, et palgata omale laia suhtevõrgustikuga inimesi, kes teavad nii kongressi liikmeid kui ka ametnikke. Ikka selleks, et edendada erinevate seaduste ja otsuste tegemisel oma huvisid.

Tellitakse lobistid

Ettevõtted ja organisatsioonid, kes oma huvide eest võitlejaid palgal pidada ei jõua, tellivad oma huvide esindamist professionaalsetelt Washingtoni valitsusringkondade juures tegutsevatelt lobistidelt.

Tuleb välja, et USA põlevkiviärisse sukeldunud Eesti Energia pole samuti jätnud Washingtonis oma huvide esindamist lihtsalt saatuse hooleks. Utah’ osariigis tegutsev riigifirma tütarettevõte Enefit American Oil tellib kongressi juures Kapitooliumimäel regulaarset lobitööd.

Alates sellest, kui Eesti Energia 2011. aastal USA projektiga alustas, on tütarfirma tellinud lobitöö teenust tänaseks kokku 180 000 dollari eest. Avalikud andmed näitavad, et Enefit American Oil maksab Washingtonis tegutsevale professionaalsele lobiettevõttele igas kvartalis 20 000 dollarit.

Erinevalt Eestist, kus keegi ei tea, kas ja mil moel on ettevõtted ja huvigrupid lähenenud riigikogu liikmetele, et kellegi erihuvisid edendada, on USA-s selline tegevus avalik ja läbipaistev. Lobistid peavad oma tegevuse registreerima ning andma üles ka andmed, kes ja kui palju on neile maksnud, sest see näitab kodanikele, kelle huvidest lähtuvalt on nad kongressi liikmetega ühendust võtnud. Andmed avaldatakse vastavates senati ja esindajatekoja avalikes registrites.

Neist tuleb välja, et kuigi Eesti Energia nimel tegutsev lobifirma on mõned korrad tegutsenud ka kongressi alamkojas ehk esindajatekojas, on pideva regulaarsusega tellitud lobitööd just senati ehk ülemkoja juures.

Vastava teenuse sisseostmist kinnitas ka Eesti Energia. „Jah, Enefit American Oil on kasutanud välispartneri abi USA senati juures enda huvide esindamiseks,” märkis ettevõtte pressiesindaja Eliis Vennik.

Kultuuriruumi eripära

Venniku sõnul on tegevus ettevõtte jaoks tarviline. „USA-s on arendusprojekti eelarendusfaasis, kus kesksel kohal on erinevate dokumentide ettevalmistamine ning töö kogukonnaga, lobiteenuse kasutamine kultuuriruumi eripärade tõttu väga vajalik. Lobiteenust pakub Enefit American Oilile ettevõte Allen D. Freemyer Esq PC,” lisas Vennik.

Eesti Energia viidatud lobist Allen D. Freemyer pole üksnes Eesti USA põlevkiviõli huvide teenistuses. Tema teenindatavate ettevõtete ja huvirühmade n-ö portfelli kuulub päris palju muidki kliente. Neid ühendab kaks märksõna: Utah ja energia. Nii näiteks esindab ta Washingtonis mitme Utah’ osariigi maakonna huve. Aga samuti trobikonda teisi energiafirmasid. Enefit American Oili põlevkiviõli projektiga on ta kahtlemata väga hästi kursis, sest ta esindas ettevõtet Washingtonis juba eelmiste omanike ajal, kui firma nimi oli veel Oil Shale Exploration Company.


Niidid viivad Romney ja teepartei juurde

USA avalikud andmebaasid lasevad heita pilku ka sellele, kelle juurest loodavad lobistid leida nii enda kui ka kahtlemata oma esindatavate huvidele eriti sooja toetust.

Enefit American Oili ehk Eesti Energia USA põlevkiviprojekti lobitööga aitav Allen D. Freemyer on olnud suur vabariiklaste toetaja. Ehkki pole võimalik öelda, kas Freemyer viis eri vabariiklastest poliitikute kampaaniarahastutesse just need dollarikupüürid, mille ta teenis Eesti Energia esindamisega, ei saa neid lõpuks ka üldises pajas eristada.

USA-s suurema poliitilise läbipaistvuse eest seisev Sun light Foundation peab andmebaase, kus saab teha ristpäringuid lobistide teenistuse ja annetuste vahel poliitilistele kampaaniatele.

Influenceexplorer.com-i andmetel tegi Freemyer mullu USA suurel valimisteaastal panused vabariiklastele. Näiteks tegi ta otseannetusi Mitt Romney presidendikampaaniale, mis lõppkokkuvõttes küll valimistel võitnud Barack Obama vastu ei aidanud.

Edukama poole pealt toetas Freemyer aga veel Utah’st esindajatekotta tagasi valitud paduparempoolse ehk nn teepartei ridadesse kuuluva vabariiklase Rob Bishopi valimiskampaaniat.

Tolle saavutuste hulka kuulub mitu pikka võitlust igasuguse looduskaitse vastu ja energiatootmise eest. Näiteks suutis ta läbi suruda seadusemuudatuse, mis keelas USA siseministeeriumil kuulutada uusi maid looduskaitsealadeks. 2011. aastal tahtis ta jätta USA maa-ameti eelarve ühegi sendita, mida kulutada rahvuslikule maastikukaitse süsteemile. Samal aastal tahtis ta seadusemuudatusega ära võtta ka kogu Ameerika märgalade säilitamise seaduse rakendamiseks ette nähtud rahastuse. Õnneks viimased kaks ettepanekut otse läbi ei läinud.