Eesti jälgib mujal Euroopas toimuvat tähelepanelikult
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort märkis Euroopa suurlinnades kerkinud terroriohu valguses, et Eesti jälgib sündmusi Euroopas ja mujal maailmas väga tähelepanelikult ning kuna me oleme ühtses Schengeni viisaruumis, siis tahes-tahtmata puudutab kõik seal toimuv meidki.
„Mis Eestisse puutub, siis praegu on terrorioht väike ja siin on turvaline,” kinnitas kapo pressiesindaja Andres Kahar. See tähendab, et Eestis ei ole terroriohu taset tõstetud. „Terroriohu tõrjumiseks teevad eri riikide julgeolekuasutused, sealhulgas ka kaitsepolitsei, pingsalt ühiselt tööd ja viimastel aastatel ei ole aktiivse vastutegevuse tõttu õnnestunud islamiterroristidel Euroopas suuremaid terrorirünnakuid toime panna. Mis muidugi ei tähenda, et seda poleks üritatud,” lisas Kahar.
Eesti erinevus seisneb selles, et siit ei lähe läbi suuri transiitreise ja ka maailmameedia kohalolek pole eriti esindatud. „Palju kõlavamad nimed on Berliin, Pariis, London. Eesti on koht, mida igal pool maailmas väga hästi ei teata. Ka Eesti välislendude osakaal ehk võimalus Eestisse otse lennata on ikkagi väga väike,” viitas Erkki Koort. Ta tõi näiteks, et mõni aeg tagasi oli Tallinna lennujaamas mitte-Schengeni viisaruumi reiside osakaal ainult 15%. Seega võimalus siia tulla on suhteliselt piiratud.
Eestis ei saa ka tõmmata võrdusmärki islamistide ja äärmuslaste vahele, sest meil puuduvad nende riikide kogukonnad, kust oht võib ähvardada. Loomulikult jälgitakse toimuvat väga tähelepanelikult ja infovahetus teiste riikidega on pidev.
Andres Kahar nentis, et kahjuks on terrorism koos sellest tulenevate ohtudega tänapäeva maailma reaalsus ja nagu ohutaseme tõstmine Rootsis näitab, mitte midagi kauget ega abstraktset. „Nende ohtudega tuleb arvestada ja ohuhinnangut tõstnud riigis reisides on soovitav olla ettevaatlikum ning võimalikuks hädaolukorraks valmis,” tõdes Kahar, viidates seega peale Rootsi ka Suurbritanniale, Saksamaale ja Prantsusmaale.
Neisse riikidesse reisimise eest pole siiski veel hoiatatud, kuid ka välisministeerium soovitab lahtiste silmadega ringi käia. „Välisministeerium jälgib olukorda pidevalt ja teavitab, niipea kui tekib vajadus oma kodanikele reisimiseks täiendavat hoiatust anda. Selleks teeme koostööd Eesti vastavate teenistustega, kes vajadusest reageerida välisministeeriumile märku annavad. Soovitame reisides jätkuvalt tähelepanelik olla ning arvestada ükskõik millises sihtkohas toimuva ja sihtriigi eripäradega,” ütles välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus.
Siiski ei saa Eestit Rootsiga – kuigi Rootsi on meile nii lähedal – ega ka mitte Saksamaa, Prantsusmaa või Suurbritanniaga võrrelda, kuna olukord seal on teistsugune. „Kui võtame kas või sellesama kogukonna (Afganistanist ja Lähis-Ida riikidest pärit – toim), siis Rootsis on see tunduvalt suurem,” viitas Erkki Koort.
Ta tuletas meelde juhtumeid, kus illegaalsed immigrandid on tabatud Eestis väga kiiresti, sest nad on teise nahavärviga. Mujal Euroopas on illegaalse immigratsiooniga tegelevad asutused seetõttu imestanud, kuidas Eestis asjad nii kiiresti käivad. „Aga kui ainus sellele profiilile vastav inimene istub Tallinna kesklinnas pargipingil, on teda märksa kergem tuvastada kui mõne teise Euroopa Liidu riigi pealinna kesklinnas,” selgitas Koort.
Migratsioonipatrullid lõunas
Samal ajal seab Schengeni viisaruumis piiride puudumine kindlasti suuremad ootused õiguskaitseorganitele ja eriteenistustele ning seda ka Eestis. „Leian, et siiani on neis tingimustes väga hästi hakkama saadud ja kompensatsioonimeetmed, mis on pärast Schengeni ruumiga liitumist rakendunud, on väga hästi töötanud. Olgu need siis migratsioonipatrullid lõunas või väljaõpe politseinikele, et senisest tulusamalt illegaalseid immigrante tuvastada,” rääkis Koort. „Kui võtame ka need afgaanid, kes on püüdnud üle Eesti-Vene piiri tulla, siis soomlased on öelnud, et neile ei tee praegu muret üle Eesti piiri tulevad inimesed, vaid juba Schengeni ruumi sattunud inimesed, kes püüavad kasutada Eestit transiitriigina,” viitas Koort.
Peale suureks abiks olnud Schengeni infosüsteemi loodab Koort ka lennukiga sõitjate nimekirja rakendumist, mis on Euroopas praegu arutlusel. „See on meile väga oluline võitlemaks nii terrorismi kui ka organiseeritud kuritegevusega,” viitas Koort.
Eile algas Sotšis ka Vene julgeolekunõukogu korraldatav rahvusvaheline konverents, mille teemad on võitlus terrorismiga, küberjulgeolek ja hädaolukorrad. Kohal on 47 riiki, muu hulgas Eesti, Soome, Hiina, Korea, Jaapan jne.
Konverentsil esineb ka Erkki Koort, kelle ettekanne puudutab küll küberkaitset ja küberkuritegevust, kuid need valdkonnad on väga tihedalt seotud terrorismiga. Juhtumid, kus küberkurjategijate kaudu on püütud rahastada terrorismi, pole tänapäeva maailmas sugugi haruldased.
Euroopasse bussireise tegeva ettevõtte Viru Reisid reisikonsultant Mare Tuur kinnitas, et kliendid pole reise terrorismikartuses tühistanud. „Otsest ohtu praegu ka ju pole. Välisministeeriumist tuleks muidu kohe hoiatus.”
Ka Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Rüütsalu sõnul pole praegu märke, et keegi oleks reisist loobunud. „Eestlane naljalt oma reisi ära ei jäta. Nii et kui mõne valdkonna puhul tundub, et eestlane on paranoiline, siis reisimise kohta see ei kehti.”
Pariislastele pole terroriaktid võõrad
•• Pariislastele pole terroriaktid võõrad, 1995.–1996. aastal pani üks Alžeeria rühmitus metroosse pomme. Teateid ähvarduste kohta on olnud ka hiljem. „Aga kui varem pole neid ähvardusi nii kriitiliselt võetud, siis praegu on teema saanud pressis tõsist tähelepanu. Asjasse suhtutakse seekord päris tõsiselt,” kinnitas Pariisis elav ja töötav eestlane Martin Kala.
•• Tõsisemad meetmed, kui neid on ka võetud, pole Kala sõnul linnapildis siiski niivõrd nähtavad. Automaatrelvadega sõdurpoisse käib ümber Eiffeli torni iga päev.
••Omavahelistes vestlustes pole terrorism Kala teatel siiski põhiteemaks kujunenud. „Peamine vahe, mis ma märkan, tulenebki meedia suhtumisest. Peaasjalikult tundub see teema oluline selle tõttu, et nii USA kui ka Jaapan on hoiatanud oma turiste Londoni ja Pariisi eest,” ütles ta.
