Eesti sõber Otto von Habsburg suri 98-aastasena


Eesti sõber Otto von Habsburg suri 98-aastasena
Otto von Habsburg oli teerajaja, kelle kaasabil nägi ilmavalgust nüüdne Euroopa Liit.Reuters

Kroonprintsist põgenikuks, kunagi põlatud isikust aga Euroopa ühtsuse sümboliks.

Ta oli sillaks Esimese maailmasõja eelsest Austria-Ungarist tänasesse päeva, mõne jaoks lausa kogu Euroopa ühtsuse sümboliks. Otto von Habsburg-Lothringen suri eile oma kodus Pöckingis Baierimaal 98-aastasena. Nüüd peab aga Austria leidma sobiva viisi, kuidas matta isikut, kellest oleks pidanud saama nende keiser, kuid kes austerlaste tahtele vastu tulles otsustas olla hoopis lojaalne vabariigi alam.

Otto von Habsburg oli sümbol juba aastakümneid. Rahvusvahelise Paneuroopa Liidu liidrina (1973–2004) oli ta üks teerajajaid, kelle kaasabil ka nüüdne Euroopa Liit ilmavalgust nägi. Teisalt oli ta õukondliku sära viimane lüli, kandes edasi Austria-Ungari impeeriumi pärandit, mis 1918. aastal ungarlaste, austerlaste, horvaatide-sloveenide, poolakate, tšehhide ja slovakkide vahel laiali lagunes.

Otto oli ka iidoliks Eesti jaoks. 13. jaanuaril 1983 võttis europarlament just Otto von Habsburgi algatusel vastu resolutsiooni, taunides Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist 1940. aastal. Otto elas paraku üle ka oma parima sõbra Eestist, Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ühe rajaja Linnart Mälli, kes mullu meie keskelt lahkus. 1996. aastal andis Eesti Vabariik Habsburgile Maarjamaa Risti I klassi ordeni, 2003. aastal võttis aga president Arnold Rüütel teda vastu ka Kadrioru lossis.

Ja Otto lahkumine oli eile peamiseks uudiseks just Austrias. Maetakse ta Viini kaputsiinide hauakambrisse 16. juulil, koos tema mullu surnud abikaasa Reginaga. Katoliku kirik on tema ärasaatmiseks kavandanud vähemalt neli reekviemi:

Pöckingis, Münchenis, Mariazellis ja Viinis.

Tagasi Viini

Tema kodutee tagasi Austriasse on olnud küll kõike muud kui lihtne. Kui Franz Joseph Otto Robert Maria Anton Karl Max Heinrich Sixtus Xaver Felix Renatus Ludwig Gaetan Pius Ignatius von Habsburg-Lothringen 1912. aasta 20. novembril sündis ja ristimisel koguni 17 eesnime sai, polnud ta veel troonipärimisel isegi esimeses reas.

Tema vanaonu, kroonprints Franz Ferdinand tapeti 1914. aasta 28. juunil Sarajevos, mis sai ajendiks Esimesele maailmasõjale. Franz Ferdinand oli aga morganaatilises abielus, mis jättis tema pojad troonipärimisõigusest ilma. 1916. aastal päris ta vennapoeg, Otto isa Karl I seega kaksikmonarhia trooni oma vanaonult keiser Franz Joseph I-lt.

See sõda, mis tegi Otto von Habsburgist 1916. aastal nelja-aastase kroonprintsi, võttis lõpuks ka kõik võimalused keisriks saada. 1918. aasta 11. novembril pani Karl I revolutsioonidele jalgu jäädes ise võimu maha.

Impeeriumi lagunedes tekkinud Austria vabariik Habsburge enam näha ei tahtnud, ning 1919. aastal eskorditi Karl I koos perega Šveitsi. Austria parlament keelas Habsburgide naasmise riiki, kuni nad pole nõus oma trooniõigustest loobuma. Karl aga üritas veel jõuga Ungaris võimu haarata, mis tähendas 1921. pagendust juba Madeirale, kus viimane Austria keiser ja Ungari kuningas aasta hiljem ka kopsupõletikku suri.

Üheksa-aastane kroonprints Otto oli ka surivoodil isa kõrval, pagulasena, keda ükski kunagine alam enam näha ei tahtnud. Ta kasvas ühes Baskimaa väikelinnas, 1935. aastal lõpetas aga Belgias Leuveni ülikooli. Enne Teist maailmasõda pidas ta end õigustatud troonipärijaks, kes oli vastu ka 1938. aastal Austria liidendamisele Saksamaa külge. Hitler olevat Otto isegi surma mõistnud, mistõttu ta pidi keisrikoja peana sõja-aastail USA-st peavarju otsima. Tema nõbud, Franz Ferdinandi pojad Max ja Ernst veetsid aga sõja hitlerlikes koonduslagrites.

Sõja lõppedes naasis Otto Euroopasse. 31. mail 1961 loobus ka igasugustest nõuetest Austria troonile ja tunnistas end lojaalseks vabariigi kodanikuks. Austria kohus aga leidis, et nüüd on võimalik piir endise troonipärija ees avada. 1966. aastal pani Otto von Habsburg seega taas korraks jala Austria pinnal maha. Sellest sündis küll „Habsburgi kriis”, koos protestide ja rahutustega, ning alles 1972. aastal leppis Austria riik lõplikult Habsburgidega ära.

Paneuroopa piknik

Loe veel

Kuni surmani oli Otto von Habsburg Saksamaa kodanik, esindades 1979–1999 seda riiki Kristlik-Sotsiaalse Liidu liikmena ka europarlamendis, tõustes silmapaistvamaks advokaadiks Euroopa Liidu ittalaiendamisel. Kui üldse intsidentidest rääkida, siis olevat ta europarlamendis korra Põhja-Iiri unionistile Ian Paisleyle kõrvakiilu andnud, sest see nimetas paavst Johannes Paulus II antikristuseks.

Otto von Habsburg oli ka 1989. aastal põgenikele Ungari piiri avanud nn paneuroopa pikniku algatajaid, mille tagajärjeks oli Berliini müüri langemine. Ungaris kaaluti 1980. aastate lõpus isegi Habsburgi kutsumist peaministri või presidendi kohale.

Keiserlikul printsil, Austria ertshertsogil ja Ungari printsil Otto von Habsburgil, keda Austria tunnustab küll vaid doktorikraadi omanikuna, on kaks poega ja viis tütart, 22 lapselast ja kaks lapselapselast. Keiserliku dünastia (kuigi troonile mitte pürgiv) pea on 2007. aastast alates tema vanim poeg Karl (50).

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare