Eestlane maavärina keskmes: asfalt kees mulisedes
Uus-Meremaa lõunasaare suuruselt teist linna Christchurchi tabas eile tugev, 6,3-magnituudine maavärin, mille tõttu on praegu teada olevatel andmetel hukkunud 65 inimest. Riigi peaministri John Key sõnul võib arvata, et ohvrite arv kasvab veelgi. Maavärina epitsenter asus vaid viie kilomeetri sügavusel ja 10,2 km kaugusel linnast ning tabas 390 000 elanikuga linna kiirel lõunatunnil.
Eile umbes tund enne maavärinat Uus-Meremaal Christchurchi saabunud eestlanna Sirle Truuts otsis parasjagu kesklinnas söögikohta, kuhu maha istuda, kui paarkümmend sekundit väldanud tugev maavärin osa linna rusudeks muutis.
Kesklinnas koos
„Õnneks eelistasin jalutamist söömisele, sest vastasel juhul oleksin tõenäoliselt kuskil rusude all. Ühel hetkel hakkas maapind kõikuma, asfalt oli nagu keev vesi, justkui mulises. Maasse tekkisid praod, kust ajas üles muda ja vett. Majad vajusid kokku, linna täitis gaasihais ja tolm. Läheduses olnud kontorihoone kukkus maatasa… Päris kohutav elamus,” kirjeldas ta Eesti Päevalehele. „Mina elan kesklinnast umbes 20 km eemal, kus ei ole nii hull, aga kesklinnas on täielik kaos. Ma pole elus midagi sellist läbi elanud, võiks öelda, et täna on mu uus sünnipäev.”
Maavärin teda pikali ei kukutanud, kõrval seisvast naisest kinni hoides suutis Truuts maa lühikese, aga tugeva kõikumise jooksul püsti jääda.
„Pool meetrit meist eemal tekkis maasse 15 cm laiune pragu. Mul oli valida, kas liigun edasi ja hüppan praost üle või jään paigale. Aga üks kohalik naine võttis minust kinni – nad teavad, mida teha,” ütles Truuts. Kui maavärin lõppes, algas inimeste seas paanika. Joosti ringi, mõned nutsid, karjuti: „Minema, minema kesklinnast!” Peamiselt tunti hirmu gaasiplahvatuse ees.
Kohalik võim tegutses Truutsi sõnul väga operatiivselt: kohe piirati gaasilekkekohad, tänavatel käisid ringi kollastes vestides päästjad, kes andsid linnaelanikele nõu, mida edasi teha.
„Alguses ei saanud kiirabi linna, sest inimesed püüdsid põgeneda ja ummikutes tuli viis-kuus tundi oodata. Samas käivad päästeoperatsioonid ja kopteritega püütakse rusudele ülevalt ligi pääseda, et inimesi välja aidata,” sõnas ta. „Terve päeva jooksul on toimunud järeltõukeid, mis on olnud päris tugevad, kolm-neli magnituudi. Kui olla toas, siis kõik väriseb,” lisas Truuts.
Kohaliku võimu hinnangul tekitas eilne loodusõnnetus kaugelt rohkem kahju kui möödunud aasta 4. septembril olnud 7,1-magnituudine maavärin, mis toimus linnast kaugemal ja sügavamal maakoores. Tookord sai viga kaks inimest, elu ei kaotanud keegi. Christchurchile tekitatud kahju hinnati toona aga ikkagi koguni 1,6 miljardile eurole.
Seismoloogide sõnul tabab Uus-Meremaad aastas umbes 15 000 maavärinat, kuuemagnituudiseid või võimsamaid aga mõni iga aasta kohta. Seega ei saanud eilne tulla üllatuseks, kuigi kõige sagedamini esineb maakoorekõikumisi Christchurchi piirkonnast kaugemal. Teadlaste sõnul võib järgmistel päevadel ja nädalatel olla järeltõukeid.
Uus-Meremaa kindralkubernerile Anand Satyanandile saatis kaastundekirja ka president Toomas Hendrik Ilves ja oma kolleegile Murray McCullyle avaldas kaastunnet välisminister Urmas Paet.
