Eiki Berg Rootsi valimistest: immigrantide vastasus on Euroopas tõusev trend
Eile toimunud valimised olid tähelepanuväärsed seetõttu, et esimest korda ajaloos pääses parlamenti paremäärmuslikuks peetav Rootsi Demokraatide partei.
Bergi sõnul näitab selline asjade käik immigrantsioonivastaste äärmusparteide jätkuvat tõusutrendi kogu Euroopas.
„Praktiliselt igas Lääne-Euroopa ühiskonnas on täna üks selline jõud, mis paistab silma oma parempopulistlike loosungitega, mis on suunatud üldjoontes immigratsiooni vastu,“ ütles Berg.
„Selline suund sai alguse seoses Austria vabaduspartei peadpööritava eduga, ka Hollandi erinevate parempopulistlike liikumistega. Samuti Itaalias on Lega Nord on tõsnud immigratsiooniküsimusi päevakorrale,“ lisas ta.
„Teatud mõttes see avab selliste parteide võidukäik need peatükid, mida on senini poliitilise korrektsuse huvides suudetud suletud hoida,“ rääkis Berg.
„Enamik nii-öelda tavapäraseid parteisid näiteks sotsiaaldemokraadid või konservatiivid, hakkavad ühe enam arvestama avaliku arvamuse survega, selleks, et saavutada paremat valimistulemust järgmistel valimistel. Sellest tulenevalt võib öelda, et mingisugune mõju hakkab tõenäoliselt parempopulistlikel parteidel olema,“ jätkas ta.
„Lõpptulemusena võib karmistuda mis tahes immigratsioonialane seadusandlus. Üsna kõnekas pilt on praegu Prantsusmaal kerkinud mustlaste teema. Me ei räägi sealjuures Jean -Marie Le Penist, paremäärmuslastest, vaid tavapärastest poliitilistest jõududest, kes tegutsevad sellisel moel, mis varem polnud eriti võimalik,“ ütles Berg.
Eestis pole Rootsi Demokraatidega võrreldavat jõudu
See, kas uute poliitiliste jõudude, nagu Rootsi Demokraatide tulek areenile tekitab üldisele demokraatia arengule kasu, on Bergi hinnangul küsitav.
„Kui minna 1930-aastatesse, siis demokraatia arengule ei tulnud eriti kasuks, et natsionaalsotsialistid saavutasid parlamendivalimistel võidu ja kehtestasid oma diktatuuri,“ tõi ta radikaalse näite minevikust.
„Ühest küljest on tervitatav laiem diskussioon asjade üle, mida võib-olla varem peeti tabuks. Aga teisalt, kui selle laiema diskussiooni tolereerimine võtab sallimatuse vormid ehk läbi tolerantsi ja diskussiooni avamise pääsevad veelgi rohkem mõjule sallimatuse eest seisijad, siis ei ole see kindlasti tervitav asi,“ lisas ta.
Eestis pole Bergi sõnul näha Rootsi Demokraatidele sarnaste poliitjõudude teket.
„Meil pole massilist sisserännet aregnumaades. Ei türklasi, iraagi kurde ega afgaanidest sõjapõgenikke. Me ei ole võrreldavas situatsioonis,“ jätkas ta.
„Mis puudutab Eesti venelasi, varasemal aegadel toimunud immigratsiooni, siis see ei ole ilmselt asi, mis võiks anda põhjust poliitiliseks mobiliseerumiseks ja seda pole ka juhtunud,“ rääkis Berg.
„Vastupidiselt, juhul kui meil peaks kunagi immigrantide hordid ukse taga olema, siis suure tõenäosusega Eesti praegused probleemid integratsiooni tasandil, et me ei suuda korralikult venelasi integreerida Eesti ühiskonda, saavad ühel momendil väga kiiresti lahendatud,“ leidis ta.
Rootsi Demokraadid said valimistel 349 parlamendi kohast 20. Nii parem- kui ka vasakjõud on teatanud, et nemad Rootsi Demokraatidega koostööd ei tee.
