Eksport väetab Saksa relvatööstust

Kuna Saksamaa enda sõjavägi tõmbab uue relvastuse ja muu kaitseotstarbelise varustuse tellimusi kokku, on Saksa relvatöösturid pööranud pilgu selgelt välismaale ja teevad edusamme relvaekspordi piirangutest hoolimata.

Tankitehing Saudi Araabiaga on tõmmanud tähelepanu tööstusharule, mis muidu eelistab ajada äri avalikkuse silma alt väljaspool, kirjutas ajakiri Spiegel. Tavaliselt pälvib sõjatööstus tähelepanu korra aastas, kui Stockholmi rahvusvaheliste rahu-uuringute instituut (SIPRI) avaldab maailma suurimate relvaeksportijate nimekirja.

Saksamaa on nende seas kolmandal kohal, jäädes alla vaid USA-le ja Venemaale. Möödunud aastal oli USA käes 34,6, Venemaal 24,2 ja Saksamaal 9,4 protsenti maailma relvaturust. Järgnesid Hiina 5,7, Suurbritannia 4,2 ja Prantsusmaa 3,3 protsendiga.

Kriisid toovad leiva

Rahvusvaheline relvatööstus kriise ei pelga, sest eks olegi ju kriisid nende leivaks. Möödunud aastal suurenesid maailma kulutused relvastusele 1,14 triljoni euroni, mis tähendab SIPRI andmeil kümnendiga 56-protsendist kasvu. Asjatundjad on arvestanud, et sel aastal suureneb relvakaubandus viie-kuue protsendi võrra. Laias laastus kümnendik kogu relvakaubanduses saadud tulust liigub Saksa kaitsetööstuse taskutesse.

Neid taskuid on mitu ja nad on mitmekesised. Erinevalt USA, Briti ja Prantsuse turust, kus domineerivad mõned suured korporatsioonid, on relvatööstusettevõtteid Saksamaal rohkem ja enamasti on nende toodangus suur hulk tsiviilkaupa. Näiteks Carl Zeiss optika vallas ja Rheinmetall, mis müüb ligi pool mitmesugustest toodetest komponentidena autotööstusele. Keskmise suurusega ettevõte Kärcher, mis kõrgsurvepuhastajaid toodab, on aga maailma liider tuuma-, bioloogia ja keemiakaitse vallas.

Kuid samal ajal on Rheinmetall koos Krauss-Maffei Wegmanniga (KMW) üle ilma tuntud tankitootjana (KMW ongi Saudi tankitehingus olevate Leopardide valmistaja) ning ThyssenKrupp allveelaevade, EADS lennukite, kopterite ja mehitamata lennumasinate ehk droonide, Diehl rakettide, Heckler ja Koch kergemate laskeriistade, Atlas Elektronik torpeedode poolest.

Saksa relvatööstusel on hea reputatsioon, sealt tulevad kõrgtehnoloogilised kvaliteetsed relvad. Näiteks Thyssen­Kruppi kütuseelementidega varustatud allveelaevu peetakse parimateks, sest nad on sama hästi kui tuvastamatud. USA sõjavägi tohib tavaliselt osta relvastust vaid kodumaistelt tootjatelt, kuid Saksamaa puhul on tehtud erandeid – näiteks tankidele ostetakse kahurid Rheinmetallilt, sest need on USA-s välja töötatutest täpsemad.

Paljuski aitab Saksa relvatööstuse õitsengule kaasa sõjaliste konfliktide muutunud iseloom. Sõdades on vaja kõrgtehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas droone, satelliite, radareid ja kõikvõimalikke elektroonilisi vidinaid.