Korealased on vapustatud. Skandaalide küüsi langenud ekspresident Roh Moo-hyun, kelle perekonna maine oli tõsiselt kannatanud pistisesüüdistuste tõttu, ei suutnud meedia rünnakuid enam taluda ja hüppas kodu lähedal 30 meetri kõrguselt kaljult alla.

Ekspresidendi lähikonnast teatati, et ta oli jätnud maha hüvastijätukirja, ja ka politseil polnud põhjust tema enesetapus kahelda. Kuid Roh’ surm äratas uuesti diskussiooni, kas võimule tulles veel puhast poliitikat kuulutanud poliitik oli tegelikult räpane korruptant.

Tema eelkäija presidendi­ametis, Nobeli rahupreemia laureaat Kim Dae-jung teatas igatahes: „Olen kaotanud eluaegse sõbra, kellega koos osalesin võitluses demokraatia eest ja jagasin kümme aastat demokraatlikku valitsusvõimu. Süüdistused tema perekonnaliikmete kohta lekkisid ajakirjandusse iga päev. Ta ilmselt ei suutnud enam taluda survet ja pingeid.”

Mullu ametist lahkunud Roh esindas nn põlvkonda 386 ehk noori, kes suutsid 1987. aastal alanud murranguga rahumeelsel teel kukutada sõjaväehunta ja taaskehtestada Lõuna-Koreas demokraatia. Kuid huntaaegse lokkava korruptsiooniga hakkas võitlema alles president Kim Young-sam (1993–1998), sama loosung võimaldas presidendivalimiste võiduks vajalikku toetust koguda ka Kim Dae-jungil (1998. aastal) ja Roh Moo-hyunil (2003. aastal).

Palus vabandust­

Pistiseskandaalid pole Lõuna-Koreas midagi ebatavalist, näiteks kunagise diktaatori Chun Doo-hwani (1980–1988) perekonda on kahtlustatud nelja miljardi dollari „ärastamises” oma äriimpeeriumi loomiseks, mida praegu esindab Põhja-Ameerikas tegutsev kaubanduskett H Mart, kuid Chun sai hiljem amnestia.

Nüüd enesetapu teinud Roh Moo-hyuni perekonda kahtlustatakse tema ametiajal „vaid” kuue miljoni dollari pistiseks võtmises, ning eelmisel kuul palus Roh ka avalikult vabandust, tunnistamata end küll otseselt süüdi. Kuid mehe jaoks, kelle kogu poliitiline maine oli rajatud just võitlusele inimõiguste eest ja korruptsiooni vastu, oli pistisesüüdistus juba talumatu koorem.

Tagandamine ja kuus miljonit dollarit pistist

•• 2003. aastal presidendiks valitud Roh Moo-hyuni tagandas Lõuna-Korea parlament ametist juba 2004. aastal, kuid konstitutsioonikohus tühistas seejärel otsuse ja mees naasis riigipea kohale.

•• Opositsiooniparteid tõid tookord tagandamise põhjusteks väiksemaid valimisseaduse rikkumisi, väidetavat presidendi ebakompetentsust ja nõunike korruptiivsust, kuigi enam kui kaks kolmandikku korealastest oli tagandamise vastu.

•• Nüüdne skandaal puudutas aga kingatootjalt Park Yeon-chalt saadud raha, millest üks miljon dollarit oli laekunud president Roh’ abikaasa pangakontole väidetavalt võla katteks.

•• Ekspresident ei tahtnud kuul­da ka sama ärimehe poolt ühele tema sugulasele mitte pistiseks, vaid investeeringuks antud viiest miljonist dollarist.

•• Skandaalid on lõhestanud Roh Moo-hyuni selja taga olnud Uri partei ja toonud kaasa tõsiseid valimiskaotusi selle järeltulijale Demokraatlikule Parteile tunamullustel Lõuna-Korea presidendi- ja mullustel parlamendivalimistel.