EL asub võitlema eurožargooniga

Euroopa Liit üritab end inimestele lähendada nn euro-spiiki välja juurides.

“Järgmise kuu Gymnichil arutavad ministrid Lissaboni agenda edasiarendamist, kohandades Kopenhaageni kriteeriume ning arendades edasi Petersbergi ülesandeid.”

Niisugune, ajakirja The Economist veidi utreeritud lausevärd ei tohiks enam Brüsselis avalikkuse ette jõuda, kui kommunikatsioonivolinik Margot Wallström saab oma tahtmise.

Kolmapäeval tutvustas ta komisjoni uut suhtlemisstrateegiat, mis peaks muutma EL-i sõnumi selgemaks ja teadvustama paremini ühenduse eesmärke.

Muu hulgas tahab komisjon juurde võtta poolsada pressi-ametnikku, kes aitaksid kiirelt ümber lükata meediasse lipsanud valeväiteid a la “kurgid peavad olema sirged”. Ka üritab 50-astmeline skeem paremini koordineerida osakondade sõ-numeid. Varem on ette tulnud, et komisjon teatab hommikul suitsetamisvastastest meetmetest ainult selleks, et paar tundi hiljem tulla välja sõnumiga tubakakasvatajatele antavatest subsiidiumidest.

Euroopa Liit peab pärast läbikukkunud põhiseadusreferendumi Prantsusmaal ja Hollandis ränka võitlust oma imidži eest. Eriti noori ei suuda enam mõjutada varasem põhiargument kontinendile rahu toomisest.

Wallström tunnistas, et parem PR pole mingi võlurohi ning terve komisjon peab muutma oma suhtumist. Ka eitas ta, nagu üritaks komisjon teha propagandat. Wallströmi plaani sõnastus annab siiski tunnistust muutumise raskustest: dokumendis jäävad silma “horisontaalsed küsimused,” “poliitika väljund” ning “hindamisfunktsioon”.