Eestis on suur osa läbirääkimiste auru läinud põllumajandustoetuse peale. Veel teisipäeval süütasid Eesti, Läti ja Leedu põllumehed põhupalle ja pidasid kõnekoosolekuid paremate otsetoetuste saamise eesmärgil. Neid toetavad ka poliitikud, ministrid on avalikus retoorikas valjult põllumeeste taga.

Vahetult eelarvekõneluste eel oli nii poliitikutel kui ka põllumeestel väga mugav jääda toetuste populaarse teema juurde. Põhjus on lihtne: ükskõik, mis täna algavatel eelarvekõnelustel saab, põllumajanduse otsetoetuste kasvu on Eesti endale praktiliselt ette kindlustanud.

Kohad, kus Eesti võiks millestki loodetust ilma jääda, on mujal ja nendest arusaamiseks tuleb meenutada novembris toimunud esimest, tulemuseta jäänud katset eelarvet lukku lüüa.

Kuna peaaegu kõik EL-i liikmesriigid peavad üsna kehvade majandusolude tõttu kodus oma eelarvet kokku suruma, nõudsid peamised EL-i eelarvekava rahastavad riigid ehk nn netomaksjad ka liidu büdžetiplaani kokkutõmbamist. Umbes triljoni euro suurusest seitsmeaastasest plaanist leiti vaja olevat kärpida u 110 miljardit eurot.