„Tegemist on pigem emotsionaalne kui ratsionaalse sidemega,” selgitas Belgradi majandusanalüütik Biljana Stepanović AFP-le. Serbia valitsuse 2017. aastal tellitud küsitluse järgi usub veerand serblasi, et Venemaa toetab ka rahaliselt Serbiat kõige rohkem. Sama palju serblasi arvab, et kõige suurem toetaja on Euroopa Liit. Tegelikult tuleb kolmveerand toetusi EL-ist või selle liikmesriikidest, Venemaa ei jõua isegi esimese üheksa toetaja hulka. Lääs ületab Venemaad ka otseinvesteeringute ja kaubavahetuse poolest.

Serbia kiindumust Moskvasse on aastakümneid toitnud see, et Venemaa asus Kosovo küsimuses Serbia poolele. Kosovo kuulutas end 2008. aastal ühepoolselt iseseisvaks. Venemaa oli aastaid Kosovo iseseisvuse vastu. Kuid 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist viitas Vene välisministeerium Kosovo iseseisvusdeklaratsioonile ja ÜRO rahvusvahelise kohtu (ICJ) otsusele kui tõendile, et ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine pole rahvusvahelise õigusega vastuolus.