EL-i võlariigid vintsklevad reitinguagentuuride käes
Esimese suure reitinguagentuurina hindas Moody’s Portugali krediidireitingu tasemele, kus riigi võlakirjad ei ole investeerimiskõlblikud ehk sisuliselt on nad vaid rämps. Moody’s hoiatas, et Portugal võib vajada veel teistki abipaketti lisaks kevadel, enne kui suudab kapitaliturgudele naasta.
Portos asuva finantsanalüüsi keskuse IMF juhi Filipe Garcia sõnul on Moody’se samm igatahes „veidi ekstreemne” ja ilmselt teravdab muresid Portugali võla pärast. „Rahaturgudele naasmine sõltub enam globaalsetest ja Euroopa strukturaalsetest lahendustest, mitte niivõrd sellest, mida iga hädas olev riik teeb. Mu meelest on liiga vara arutada juba nüüd Portugali teise abipaketi üle, vähemasti sel aastal.”
Moody’s alandas Portugali reitingut nelja pügala võrra Baa1-lt tasemele Ba2, millega riik langes samasse kategooriasse Kreekaga.
Nakkav halb reiting
Praktikas võib reitingu alandamine tähendada seda, et Portugalil tuleb lühiajaliste laenude eest maksta kõrgemat intressi. Parajasti käibki arutelu, kuivõrd kauem peaksid Kreekale laenanud pangad ootama oma laenude tagasisaamist. Moody’se hinnangul suurendab see erainvestorite hirme ja teeb laenamise ka Portugalile kallimaks.
„Portugali alla hindamine on selgelt negatiivne, sest reitingu alandamine levib kõige nõrgemast edasi järgmisele nõrgemale ja turud küsivad nüüd, et kui Portugal on alla hinnatud, kas siis järgmiseks on Hispaania,” ütles BBC-le Cary Leahey, New Yorgi Decisions Economicsi ökonomist. „See on eurotsooni sümptomaatiline nakatumisefekt.”
Kriitikute sõnul on põhjendamatud allahindamised destabiliseerinud finantsturge, õõnestanud investorite usku abipakettidesse, ajanud riigilaenu intressid üles. Euroopa sipleb reitinguagentuuride haardes, keda pole kuigivõrd hirmutanud hoiatused, et nende tegevust hakatakse jäigemalt reguleerima.
„Me peame esitama tõsiseid küsimusi selle kohta, millist rolli mängivad need agentuurid eurotsooni teatud riike tabavates kriisides,” ütles Reutersile Euroopa Komisjoni finantsregulatsiooniga tegelev volinik Michel Barnier. „Tuleb küsida, kas nad üldse arvestavad pingutustega, mida need riigid parajasti teevad.” Barnier’ sõnul on kaalumisel võimalus, et EL keelab agentuuridel avaldada reitinguid riikide kohta, mis on saanud EL-i abipaketi.
EL-ile enda reitinguagentuur?
Aasta eest toetas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker avalikult poliitikute üleskutseid luua EL-is või euroalas oma reitinguagentuur, et kolme suure agentuuri ülevõim murda. Kuid paljud finantsistid usuvad, et sel napiks usaldusväärsust investorite silmis, kes näeksid seda poliitilistest mõjutustest haavatavana.
Sama kardavad tegelikult ka Moody’s, Standard & Poor’s ja Fitch, saamata endale lubada kahtlustusi poliitilisele survele järele andmisest. Olles varem süüdistatud aeglases globaalse krediidikriisi ulatuse mõistmises, ei soovi nad nüüd sama süüdistust euroala võlakriisi hindamises.
„EL tahab, et nad ilmutaksid optimistlikumaid vaateid, kuid nad kalduvad tugevasti pessimismi,” ütles mõttekoja Re-Define asutaja Sony Kapoor. „Nad kardavad paranoiliselt taas põletada saada.”
Ettepanek panna agentuurid legaalselt vastutama, kui riigireitingu alandamine osutus ebakorrektseks, on samuti kaheldav. Ebakorrektsuse definitsioon on ebamäärane ja taas tekib oht, et reitingu veaks tunnistamise otsuse tagamaad on poliitilised. Agentuurid on ka öelnud, et vastutus võib sundida neid mõne riigi hindamisest üldse loobuma, mis võib omakorda ebakindlust rahaturgudel suurendada.
