Enamik mammuti genoomist koos. Kas nüüd läheb juba kloonimiseks?
Ameerika-Vene teadlaste rühm on rekonstrueerinud ligi 80 protsendi ulatuses mammuti genoomi. Selleks kasutati mitmekümne tuhande aasta eest Siberis surnud ja igikeltsas säilinud mammuti karvast eraldatud DNA-d, kirjutas ajakiri Na ure. Just igikeltsas peaaegu ideaalsetes tingimustes säilinud karvast saab kätte kõige puhtama DNA, millest enamik kuulubki loomale, kelle karvaga on tegemist.
Näiteks ammusurnud looma luust võetud proovis on see suuresti segamini bakterite ja muude lagundavate organismide DNA-ga. Olles mammutikarvast DNA eraldanud, asusid teadlased selgitama, kuid suur osas sellest on tegelikult mammuti oma. Võrdusmaterjaliks kasutati mammuti lähedase sugulase aafrika elevandi DNA-d. Sealtkaudu saadi teada, et mammuti ja elevandi DNA-järjestus erineb vaid 0,6 protsendi ulatuses, mis on poole väiksem erinevus kui inimesel ja šimpansil. T
eadlased pidasid seda huvitavaks, arvestades tõsiasja, et aafrika elevandi ja mammuti evolutsiooniline areng lahknes varem. Genoomi koostamise järel võidakse saada aimu, miks need loomad välja surid, kuid ilmselt kerkib taas kord ka küsi mus, kas ammu surnud loomi on võimalik kloonimisega taaselustada. Auto kokkupanemine Uuringus osalenud Webb Miller ütles AFP-le, et teoreetiliselt oleks millalgi võimalik luua mammutilaadne loom. Selleks tuleks võtta elevandi genoom, puhastada see spetsiifiliselt elevandile omasest DNA-järjestusest ja asendada mammuti geneetilise koodiga.
Seejärel tuleks uus kood sisestada elevandi munarakku ja paigutada see siiselevanti kasva ma. Enamik teadlasi kahtleb välja surnud loomade kloonimises kasvõi põhjusel, et säilinud geneetiline materjal ei ole täielik. „See sarnaneks veidi auto ehitamisega, kui olemas on vaid 80 protsenti juppidest ja teadmine, et osa neist on katkised,” ütles BBC-le Jeremy Austin Adelaide’i ülikooli DNA-keskusest.
