Ennustus: Putin võib unustusse vajuda kiiresti
Paljude ekspertide meelest on Ühtse Venemaa ja Putini kogutud häältearvust olulisem see, kuidas duumavalimiste tulemused mõjutavad edasist poliitilise võimu ülesehitust Venemaal. Järgnevad ju duumavalimistele kolme kuu pärast presidendivalimised, kus Putin enam kandideerida ei saa.
Ühtse Venemaa juht Boriss Grõzlov on avalikult teatanud, et Putinist peab saama rahvuslik liider. Putin ise on öelnud, et pärast homseid valimisi toimub Venemaa poliitilise võimu üles-ehituses põhimõtteline muutus.
Politoloog Stanislav Belkovski ütleb, et ta ei usu seda. “See kõik on paljalt valimiseelne retoorika,” kinnitab ta. “Muutused Venemaal tulevad, aga see on seotud sellega, et tuleb uus president, kes hakkab uusi inimesi esile tõstma.”
“Aga kvaliteetset muutust see kaasa ei too, sest eliit on Venemaal ikkagi üsna suletud ring, uusi inimesi sinna ligi hüvesid jagama ei lasta,” lisab ta. “Suuri muutusi saab toimuda ainult siis, kui muutub reÏiim, mitte aga siis, kui Putini asemele tuleb samast ringkonnast uus president.”
Putini vasalliotsingud
Politoloog Pavel Danilini sõnul peab tulevane president igal juhul arvestama Putiniga, kuigi praegu pole endiselt selge, mis rolli võtab Putin endale pärast duumavalimisi. “Me ei tea praegu, kes saab presidendiks, kuid on selge, et kuni 2012. aastani kohtab ta hiiglaslikku talle mõjuvat faktorit nimega Vladimir Vladimirovit‰ Putin,” lausub Danilin. “Putiniga võitlema uus president tõenäoliselt ei hakka, sest võitlus Putiniga tähendab olulisi kaotusi tema enda jaoks. See pole võitlus Gussinski või Hodorkovskiga (endised mõju-võimsad oligarhid – toim), see on võitlus rahvusliku liidriga.”
Muide, Danilini jutust tuleb välja huvitav detail: kui duumavalimistel läheb Ühtsel Venemaal hästi, siis võidab Putin, aga kui läheb halvasti, siis on kaotajaks Ühtne Venemaa, mitte Putin.
“Kui Putin ja Ühtne Venemaa saavad valimistel alla 50 protsendi hääli, siis Putin ei saa ju öelda, et ta on rahvuslik liider?” küsin Danilinilt.
“Miks?” küsib ta vastu
“Sest ta saab ju liiga vähe hääli,” pakun.
“Aga need saab ju Ühtne Venemaa,” vastab ta pärast lühikest mõttepausi.
“Aga kui tuleb palju hääli, siis need saab ju Putin?” jätkan.
“Loomulikult,” vastab Danilin seekord kiiresti.
Belkovski kinnitusel ei tee isegi suur võit duumavalimistel Putinist rahvuslikku liidrit. “Kui ta võimult lahkub, siis kaotab ta võimu igaveseks, sest Venemaa on sisuliselt monarhistlik riik ning võimu legitiimsus on seotud trooniga,” väidab Belkovski.
“Kui tuleb Putini järeltulija, siis tal on sama suur legitiimsus kui praegu Putinil, sest tema istub troonil,” lausub Belkovski. “Kolm kuud pärast uue presidendi ametisse asumist hakatakse Putinit juba kergelt unustama ning aasta pärast on Putin juba kõiges süüdi.”
Putini eesmärgiks on Belkovski sõnul kindlustada oma julgeolek pärast seda, kui ta lahkub Kremli peremehe kohalt. “Aga isegi see ei kindlusta teda kogu eluks. Putin võib ju hakata pärast valimisi partei esimeheks, aga ta ei jää võimule.”
Vene parteide toetus enne valimisi
•• Venemaa seaduste järgi tohtis parteide populaarsusuuringuid avaldada kuni 27. novembrini. Kolme suurima uuringufirma viimased andmed. Valimiskünnis on seitse protsenti.
Levada-keskus
•• Ühtne Venemaa 66%
Kommunistid 14%
Rohkem keegi künnist ei ületa
VTSIOM
•• Ühtne Venemaa 62%
Kommunistid 12%
Îirinovski partei 8%
Õiglane Venemaa 7%
FOM
•• Ühtne Venemaa 63%
Kommunistid 10%
Îirinovski partei 9%
Õiglane Venemaa 7%
