Baranets meenutas Ria Novostile antud intervjuus endise FSB juhi Nikolai Patruševi avaldust, kes teatas, et Venemaa võib vajaduse korral kasutada ennetavat tuumarünnakut ka regionaalsetes ja lokaalsetes konfliktides, kui näeb ohtu oma julgeolekule.
"Mõte seisneb selles, et Venemaal pole mitte ainult kontinentide vahelisi rakette, vaid ka teist tüüpi tuumarelvi – taktikalisi tuumarelvi – samahästi kui relvi, mis huvitavad teisi riike rohkem, väikeseid tuumalõhkepäid," ütles Baranets.
"See oli vihje Gruusiale, et kui Venemaa ei suuda takistada teist võimalikku agressiooni, siis võib (Venemaa – toim.) kaaluda tuumarünnakut," seletas Baranets. "See peaks olema mitte rünnak, mis muudaks pool Gruusiat pulbriks, vaid see võib olla rünnak otstarbekuse piirides, et vaid peatada vaenlane."
Baranets lisas, et seni kuni Gruusiat valitseb Mihheil Saakašvili, jääb võimaliku rünnaku oht püsima. Ta märkis ka, et Gruusiat sõjaliselt abistavad riigid peaksid olema ettevaatlikumad.
"Venemaal pole mitte midagi Ukraina ja Gruusia sõjalise koostöö vastu, aga ta mõistab ka selle koostöö tähendust," selgitas Baranets.
Baranets kinnitas, et tuumarelv annab Venemaale ajaloolise võimaluse armeereformi teostamiseks.
"Kui poleks tuumarelva, koheldaks Venemaad maailmas teistmoodi, eriti kuna luureagentuurid ei istu käed rüpes," teatas Baranets.
Baranets ütles intervjuus, et Venemaa kavatseb oma tuumalõhkepeade arvu vähendada 1200-1500-ni. Venemaa ja USA peaksid järgmisel kuul sõlmima tuumarelvastuse vähendamise leppe, mis asendaks peatselt lõppevat START-1 lepet. Baranets pidi tunnistama, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaalt lahkunud 8000 sõjaväeeksperti, neist 20 protsenti on siirdunud teiste riikide armeede teenistusse.