Ignacio Uria, kellele kuulus raudtee ehitamisega seotud ettevõte, tapeti detsembris ning täna võttis rühmitus Euskadi Ta Askatasuna (Baskimaa ja Vabadus, ETA) selle omaks, nimetades mõrva oma avalduses baski päevalehele Gara hukkamiseks, kirjutas Reuters.

Ühtlasi hoiatas terrorirühmitus allesjäänud kogu Hispaaniat katva kiirraudteevõrgu AVE Baskimaa-poolsete harude ehitajaid. "Me tahame anda selgesõnalise hoiatuse inseneridele, tehnikutele ja ettevõtete juhtidele, kes võtavad ehitustöödest osa või kellel on asjaga pistmist, et nad lõpetaksid oma töö," seisab ETA baskikeelses avalduses.

"Kui nad jätkavad seda laastamistööd ja seda makroprojekti käsukorras ja ilma avaliku aruteluta, saavad need inimesed ja nende omand ETA sihtmärkideks," teatas terrorirühmitus.

ETA hinnangul pole Baskimaa linnu Vitoria-Gasteizi, Donostiat ehk San Sebastiani ja Bilbot Hispaania pealinna Madridiga ühendava raudtee ehitamine baski rahva huvides.

Arvamusküsitluste järgi ei soovi Prantsusmaa ja Hispaania vahel jagatud baski rahva enamus iseseisvat riiki. Baskimaa ehk Euskadi autonoomses piirkonnas on praegu võimul 1895. aastal asutatud mõõdukas Baski Rahvuslik Partei (Euzko Alderdi Jeltzalea), piirkonna president on erakonna üks juhtidest Juan José Ibarretxe Markuartu.

Hispaania praeguses, diktaator Francisco Franco võimu lõppedes kehtestatud föderaalses riigikorralduses on autonoomsete regioonide – sealhulgas Baskimaa ja aeg-ajalt separatistlikke meeleolusid väljendava Kataloonia – sõltumatus keskvõimust aina kasvanud, sest keskvalitsus sõltub parlamendis tihtipeale kohalikke rahvusrühmi esindavate rahvuslike parteide häältest.

1959. aastal asutatud ETA on arenenud vana baski kultuuri pooldavast rühmitusest relvastatud sõjaväeliselt korraldatud seadusevastaseks organisatsiooniks, mille eesmärk on iseseisev Baski riik. ETA on alates aastast 1968 tapnud rohkem kui 800 inimest, üle 700 ETA liikme istub vangis Hispaanias, Prantsusmaal ja muudes riikides.