11.04.2012, 01:00
Euroala nõrgad lülid on Hispaania ja Itaalia
Hispaania jätkab kärpeid, Itaalia karmi eelarvepoliitikat, probleemid kuhugi ei kao.
FOTO:
Nad on harjunud pidama end suurriikideks. Itaalia kuulub lausa rikkaimate tööstusriikide ühendustesse G7, G20 jt, Hispaania pole nii mõjukat kohta veel saavutanud. Nii kaua kuni nemad püsti püsivad, on ka euroala püsti. Küsimus ongi: kaua nad püsivad? Hispaania on krooniliselt hädas Euroopa kõige suurema tööpuudusega, samal ajal kui avaliku sektori võlakoormalt on ta napilt paremas seisus kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Majanduskasv kõigub nullijoonel, eelarvedefitsiit on Euroopa suurimaid. Äsja nurjus Hispaania võlakirjade müük. Riik oli lootnud teenida 3,5 miljardit, teenis aga vaid 2,5 miljardit eurot. Senistegi võlgade intressid on rekordsuured. Kuid euroalalt abipaketti küsida Hispaania ei kavatse. Pea igalt riigiametilt oodatakse 14 protsendi kulude kokkutõmbamist. Laual olnud 27 miljardi eurosele uuele kärpekavale lisati sel nädalal veel kümme miljardit, samal ajal kui riigi valitsussektori võlg küündib enam kui 600 miljardini. Uute laenude võtmine rekordiliselt kõrgete intressidega on kõike muud kui mõistlik, majandus toibumise märke ka veel ei näita. Aga kriisi põhjas ei jää muud üle, kui ennast kokku võtta. Pealegi on Euroopa Keskpank andnud viimastel kuudel ka Hispaaniale piisavalt tuge, et ei tekiks nn teist Kreekat. „Arvestades seda, et Hispaania üritab karmistada oma rahapoliitikat, samal ajal kui ta on majanduslanguses ja tema elamuturg siiani kahaneb, pole ka ime, et vaatlejad on skeptilised,” märkis Bloombergile Goldman Sachsi varahalduse juht Jim O’Neill. Keskvõimu katsed kohalikke omavalitsusi säästukuurile suruda põrkavad takistustele, seda enam, et ametiühingud on otsustavalt kärpekavade vastu.