Euroopa Komisjon avalikustab täna sotsiaalsfääri parandamise ettepanekud, mille üks osa puudutab tervisevaldkonda ja täpsemini seda, kuivõrd saavad eurooplased arstiabi ja ravi väljaspool kodumaad.

Kavakohaselt võib inimene pöörduda ravi saamiseks välisriigi arsti või haigla poole ilma eelneva loata oma kodumaa asutuselt, milleks Eesti puhul on haigekassa. Patsient peab küll ise ravi eest tasuma, kuid kodumaale naastes see kulu talle hüvitatakse. Hüvitis ei oleks aga siiski suurem, kui oleks sama ravi hind kodumaises tervishoiusüsteemis, nii et võimalik hinnavahe jääb patsiendi kanda.

See klausel peaks välistama nn raviturismi tekke ehk olukorra, kus valitakse kiiremat ja kallimat ravi võimaldav riik või raviasutus ning kodumaa tervishoiusüsteem peab katma suured kulud.

Veel üheks piiranguks on seegi, et kodumaine tervishoiusüsteem ei pea hüvitama selliseid välismaiseid juhtumeid, mille eest kodumaal ei tasuta. Näiteks võivad siin olla plastilise kirurgia operatsioonid.

Kohtuotsuste surve

Komisjoni koostatud direktiivi vajaduse on tinginud mõned Euroopa Kohtu otsused. Üks tuntumaid neist on 2006. aastast, mil kohus kohustas Briti tervishoiusüsteemi tasuma Briti kodaniku Yvonne Wattsi puusaproteesi paigaldamise eest, mis tehti talle Prantsusmaal.