Kui tegemist oleks võidujooksuga, võiks öelda, et Horvaatia on juba ammu stardipakult lahkunud, Makedoonia ootab alles stardipauku, Albaania, Montenegro ja Bosnia pole veel rajale jõudnudki ning Serbia ähvardab võistlust üldse boikottida.

Eile Horvaatiasse reisinud EL-i laienemisvolinik Olli Rehn andis enne teeleasumist Brüsselis seni selgeima signaali, et riik võib oma liitumiskõnelused lõpetada veel tänavu. “2008. aasta võib saada otsustavaks – eeldusel, et Horvaatia täidab kiirelt EL-i seatud tingimused,” ütles Rehn.

Zagrebil on probleeme kohtu- ja haldusreformide, korruptsiooni ning laevaehitussektoriga. EL-i liikmetest naabrite Sloveenia ja Itaalia jaoks on pinnuks silmas Horvaatia “kalandus- ja ökoloogiline ala” Aadria merel.

Horvaatiaga võrreldes on teises äärmuses Serbia, kes võib nurjata paljugi EL-i Balkani riikides tehtud tööst. Belgradi suhted EL-iga on kriisis Kosovo iseseisvumise tõttu.

Rehn rõhutas eile, et Serbia on kogu regiooni stabiilsuse võti. Ta ütles, et riigi valitsus peab kuulda võtma oma elanike enamuse tahet liituda EL-iga. Ent volinik oli ka sunnitud tunnistama, et Belgradi “teatud hiljutised avaldused tunduvad selle välistavat”. Peaminister Vojislav Koštunica nimelt püüab parlamendis läbi suruda seaduseelnõud igasuguste suhete katkestamisest EL-iga, kui see ei loobu iseseisva Kosovoga läbikäimisest.

Europealinnas kardetakse, et serblaste rahulolematus regioonis võib põhjustada ka Bosnia lagunemise.

Miljard eurot abi

Makedooniale lubas Rehn eile peatseid liitumiskõnelusi, aga seadis tingimuseks reformide tegemise. Suurem probleem võib olla Kreeka vastuseis riigi nimele. Albaania ja Montenegro on piirkonna punased laternad: kumbki pole suutnud Brüsselit veenda võimes täita juba võetud lepingulisi kohustusi.

EL annab Lääne-Balkani riikidele umbes miljard eurot aastas, valmistub loobuma viisanõudest ning üritab süvendada haridus-, teadus- ja kultuurikoostööd. Eile teatas komisjon soovist parandada Balkani riikide transpordiühendust ülejäänud Euroopaga.