Euroopa liigub ajateenistuse kaotamise suunas

Tshehhi valitsus kiitis sel nädalal heaks põhjaliku sõjaväereformi, mille tulemusena läheb riik 2007ks aastaks üle palgaarmeele; seega järgib Tshehhi mitmete teiste Euroopa riikide eeskuju, kes on hiljuti lõpetanud noormeeste ajateenistusse kutsumise. Raadio Vaba Euroopa vaatleb lähemalt, millised on palgaarmee ning sundajateenistuse plussid ja miinused.

Alates nn Raudse eesriide langemisest kümme aastat tagasi on paljud Euroopa riigid kärpinud oma sõjaväge 10 kuni 50 protsendi võrra.

Paljude militaarstrateegide arvates puudub lihtsalt vajadus suure armee ülalpidamiseks, kuna kaasaegne sõjapidamine ei tähenda ilmtingimata massilist sissetungi võõrriiki. Selle asemel on pandud

rõhk väiksematele ja mobiilsematele üksustele, mis on võimelised erinevaid kriisiolukordi kiiresti lahendama.

Kas sellist tööd peaksid tegema hästimakstud professionaalsed sõdurid või pigem kiirtreeningu saanud väheste oskustega sundajateenijad?

USA armee erukolonel Dan Smith, kes juhib Washingtoni Kaitseinformatsiooni keskust, usub, et palgaarmee on ajateenijatest tõhusam.

"Rahuvalveoperatsioonid, rahutagamine, humanitaarabi korraldamine, kriisikolltest inimeste evakueerimine – need missioonid on väga kaugel endisest sõjapidamisstiilist. Seega on tähtsaim olla oludega kiiresti kohanev, olla võimeline käigupealt mõtlema ning tunda ära olukordi juba eos. Ja ikkagi arvan ma, et hästitreenitud professionaalsed jõud sobivad taolisteks olukordadeks kõige paremini," sõnab Smith.

Suurbritannia militaaranalüütik Charles Heyman on maailma relvajõude käsitleva ajakirja toimetaja. Heyman osutab professionaalide teisele eelisele sundajateenijate ees. "Kui sa tahad osaleda välisoperatsioonides ning saata oma väeüksuse Makedooniasse, Kosovosse või kuskile mujale, siis on selleks tarvis vabatahtlikke. Selleks sobivad aga professionaalid paremini kui ajateenijad," tõdes Heyman.

Sõjaväe ümbermõtestamisele Euroopas on kaasa aidanud ka regiooni noorte entusiasmipuudus kohustusliku sõjaväeteenistuse suhtes.

Igal aastal valib Euroopas üha enam noori mehi sõjaväe asemel tsiviilteenistuses osalemise. Ainuüksi Hispaanias läheb tsiviilteenistusse 75% kogu teenistuskohuslastest.

Sellise osakaalu tõttu otsustas Hispaania kaks kuud tagasi lõpetada noormeeste sõjaväkke kutsumise. Viimased ajateenijad viskavad mundri varna selle aasta lõpus.

Sama sammu astus ka Prantsusmaa, kes kaotab kohustusliku sõjaväeteenistuse novembrikuust. Itaalia lõpetab sundajateenistuse 2005. aasta lõpus. Nekrutivõtmine on ammu lõpetatud Suurbritannias, USAs, Hollandis ning Belgias. Ainsa Lääne-Euroopa riigina säilitab sundteenistuse Saksamaa.

Lääne Euroopa enamusega on samal suunal astumas ka NATO värske liikmesriik Tshehhi. Riik on esimene endistest Varssavi pakti maadest, kes kuulutab sundajateenistuse kaotamist.

Londoni Kings College’i sõjaväeeksperdi Timothy Edmundsi arvates ei pruugi Ida- ning Kesk-Euroopa riikidele sobida ühesugune reformimudel, mida NATO neile pakub. Edmundsi arvates on Lääneriigid võibolla liialt harjunud oma mudeliga ning ei taju neid tingimusi, mis Ida- ja Kesk-Euroopas valitsevad.

Enamasti on eksperdid ühel nõul selles, et pikaajalises perspektiivis on palgaarmee pidamine odavam kui ajateenistusse kutsumine. Seevastu Edmundsi arvates ei saa Ida- ning Kesk-Euroopa riigid endile veel sellist kuluartiklit lubada.

Edmundsi sõnul on nii Lääne kui Ida-Euroopa suurimaks probleemiks see, et Külma sõja järel pole riikides tekkinud põhjalikku arutelu sõjaväe rolli üle ühiskonnas.

Sven Paulus