Euroopa rahapesuautomaadid töötavad euro tuleku eel täie hooga
Ühe Madriidi elektroonikakaupluse müüja arvates oli kliendi käitumine pisut ebatavaline. "Seda meest ei huvitanud, mida ta ostis," rääkis poetöötaja. "Tal oli kaasas kaks miljonit peseetat sularaha ning ta küsis, mida selle eest saab."
Arvatakse, et varimajandus moodustab kuni 16 protsenti Euroopa Liidu ametlikust majandusest, e. u. 1,3 triljonit eurot. Enne sularahaeuro kehtimahakkamist on pandud liikuma tohutud summad kaduvaid rahvusvaluutasid, aidates ühtlasi pehmendada globaalse majandussurutise mõju.
Saagirikkad päevad on käes näiteks Saksa tolliametnikel, kes peatavad Luksemburgi ja Shveitsi suunduvaid limusiine ja koguvad nende juhtidelt maksudena miljoneid marku. Saksa maksuinspektorid aga külastavad Mallorca liivaseid kaldaid, et uurida deklareerimata tulude eest puhkekodusid ostvate kaasmaalaste rahaasju. Vilgas elu käib ka Portugali kinnisvaraturul ning Pariisi antiigiärides, kus seni nurgas tolmunud mööblitükid õhinal üles ostetakse.
Mõistagi pole tegemist ainult sukasäärde kogunenud raha kaubakstegemisega. Euroopa politseiorganisatsiooni Europol andmetel on mereäärsetes turismipiirkondades tunda tugevat pesupulbri lõhna – eriti agaralt pesevad kinnisvarahuvilised kuritegelikud rühmitused raha Hispaania rannikul.
Ka Linzi Ülikooli rahapesueksperdi Friedrich Schneideri sõnul kulutavad Ida-Euroopa kurjategijad miljardeid marku ja shillingeid, keskendudes Hispaaniale, Portugalile ja Itaaliale. Hispaania kinnisvarahinnad on viimase kolme aastaga tõusnud 40 protsenti, sealsete ettevõtjate sõnul lükkavad buumi siiski tagant madalad intressimäärad ja paranev elatustase, mitte ukraina mafioosnikud.
Atraktiivseks musta raha pelgupaigaks on ka eurotsoonivälised valuutad. Näiteks ei mahu Shveitsi väikepoodnikele vaat et tundmatu tuhandefrangine tavalisse rahakottigi. Aastaga on aga nõudlus selle rahatähe järele kasvanud väiksemas vääringus kupüüridega võrreldes poolteist protsenti rohkem. Hispaanlastest sukasääremiljonäridele sobib vahetada peseetasid ka Maroko dirhami ja teiste Põhja-Aafrika valuutade vastu.
Selle kõrval täheldavad eurotsooni keskpangad sularahanõudluse vähenemist, mis annab aimu põrandaaluste summade hoogsast sissevoolust. Hispaanias langes ametlikult käibel oleva sularaha maht aasta esimese seitsme kuuga viis protsenti, kuigi riigis jätkub jõuline majanduskasv. Mitteametlikest allikatest pumbati seega ringlusse triljon peseetat. Sarnane trend toimib ka Hollandis ja Prantsusmaal.
Ehkki eurotsooni majandustes hulbib meeletus koguses deklareerimata sularaha, ei kipu sealsed valitsused kasutama eurole üleminekut maksupetturite aktiivsemaks jälitamiseks. Iga riik on kehtestanud eurodeks vahetatava koduvaluuta summale ülempiiri, milleni raha päritolu kohta midagi selgitama ei pea. Hispaanias saab ühekorraga vahetada 15000 eurot, Prantsusmaal 8000. Musta raha eurostamiseks tuleb ühe ärimehe sõnul lihtsalt kannatust varuda ja mitu korda pangaluugi juures sabas seista.
Villu Arak
