Euroopasse teed otsivate migrantide voog hakkab ähvardama Liibüat

 (12)

Migrandid, kes päästeti Liibüa ranniku lähedal Euroopasse teel olnud ja lekkima hakanud paadist, on jõudnud Tripoli sadamasse.
Migrandid, kes päästeti Liibüa ranniku lähedal Euroopasse teel olnud ja lekkima hakanud paadist, on jõudnud Tripoli sadamasse.Foto: AFP/SCANPIX

Migrantide kinnipidamiskeskusest väljamurdmise katse fataalsed tagajärjed näitavad olukorra tõsidust.

Liibüa Az-Zawiyah’ linnas asuvas Al-Nasri migrantide kinnipidamiskeskuses on pinge kuust kuusse suurenenud. Keskus on pilgeni täis inimesi, kes vahistati, kui nad püüsid selle kandi rannikult Euroopasse teele asuda. Kuu algul keesid pinged üle. Üle kahesaja kinnipeetu püüdis keskusest välja murda. Puhkenud paanikas avasid valvurid tule, niites põgenejaid automaadivalangutega. Suitsu hajudes oli neli migranti surnud ja 20 vigastatud, peale nende sai viga ka üks valvur.

„Kinnipidamiskohtades on kohutav olukord. Migrandid on omapäi jäetud,” ütleb Mark Micallef migratsiooniteemasid käsitlevast veebiväljaandest Migrant Report, mis esimesena juhtumist teatas. Micallef oli mõne kuu eest ise ühes teises sealses keskuses käinud ja tema sõnul oli pinget õhust tunda. „Ma ei olnud kunagi käinud sedavõrd rahvast täis kinnipidamiskeskuses.”

Seilamishooaeg algas

Nelja migrandi tapmine näitab, milline kriis on migrantidega üle ujutatud Liibüas. Ilmselt kriis paisub veelgi, kui migrantide voog Türgist Kreekasse kulgeva Egeuse migratsioonitee sulgudes uuesti Liibüasse pöördub.

Eelmisel aastal Euroopasse jõudnud 900 000 migrandist tuli 87% Kreeka kaudu. Pärast Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepet on alternatiivset marsruuti otsivad smugeldajate jõugud pööranud pilgud kodusõjakaoses Liibüale. „Seilamishooaeg on alanud. Liibüast merele minekuid oli märtsis kolm korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,” ütleb Leo Dobbs ÜRO põgenikeagentuurist (UNHCR). „Egeuse ukse sulgudes on tõenäoline, et arvud suurenevad.”

Samal teemal:
Vahemere keskosa on nüüd palju vähem surmaohtlik kui eelmisel aastal samal ajal.

UNHCR-i andmeil on Liibüas juba praegu vähemalt 100 000 migranti, enamik neist lääneranniku linnades ja väiksemates asulates. Euroopasse jõudmiseks merele minemast on neid peamiselt takistanud ilm. Talvetormide lõppedes on smugeldajad valmis töiseks kevadeks. Enamik praegu Liibüas olevaid migrante ei ole Süüria ega Iraagi põgenikud, kes seni on liikunud Türgi kaudu, vaid vaesuse eest põgenenud inimesed Aafrika eri otstest.

Az-Zawiyah’ keskuse juhtumi üks põhjus on see, et Liibüa on hakanud ise migrantide voogu tõkestama. Viimastel kuudel on rannavalve püüdnud kinni järjest rohkem neid, kes üritavad Euroopasse pääseda. Probleem on selles, et nad on topitud 18 kinnipidamiskeskusse, mis on siseministeeriumi kontrolli all, kuid 20-kuuline kodusõda on ministeeriumi haldussuutlikkust murendanud.

Kriitikud ütlevad, et smugeldajad kasutavad mereväge ära nagu parvlaevateenust.

Aasta tagasi, kui ülekoormatud laev Itaalia ranniku lähedal põhja läks ja 800 migranti uppus, lubas Euroopa Liibüaga tõsiselt tegeleda. Selle tulemus oli operatsioon Sophia, kus kümmekond mereväealust Itaalia ja Liibüa vahelistes vetes patrullisid. Operatsiooni käigus suurenes päästetute hulk dramaatiliselt, samal ajal kui kriitikud ütlevad, et smugeldajad kasutavad mereväge ära nagu parvlaevateenust.

Põgenike liikumisteekonnad Euroopasse Graafik: Toom Tragel

Sophia ametnike sõnul õõnestab edu – 67 smugeldajate alust on kinni peetud ja konfiskeeritud – tõsiasi, et jõugud ostavad Euroopast uued paadid. Eelmise aasta lõpus avastas Malta tolliteenistus ühelt Liibüasse suunduvalt laevalt 20 paati, kuid saadetise arestimiseks polnud volitusi.

„Patrullid on olnud efektiivsed elude päästjad, Vahemere keskosa on nüüd palju vähem surmaohtlik kui eelmisel aastal samal ajal,” ütleb Micallef. „Kuid Sophia andmekogumine merel on täielik raharaiskamine. Vaja on allikaid kaldal, smugeldajad ei ole ju lollid. Vaja on pühendunud tegutsemist.”

Nii EL kui ka Liibüa killustunud võimud seisavad silmitsi üle mandri ulatuvate smugeldajate võrgustikega.

Smugeldajad rikastuvad

Eritrealastel on Tripolis agendid, kes korraldavad uutele saabujatele majutuse ja leiavad paadid. Sophia ametnikud on arvutanud, et kui iga migrant maksab üleveo eest vähemalt tuhat dollarit, teenivad smugeldajate jõugud aastas umbes 250–300 miljonit dollarit.

Liibüa läänepoolseimas linnas Zuwarah’s lahvatas eelmisel aastal pahameel, kui meri uhus randa 183 migrandi surnukehad. Protesti peale panid smugeldajad seal oma äri kinni ja kolisid ümber Sabratah’ ja Az-Zawiyah’ linna, jättes migrandid omapäi saatuse hooleks.

„Linn on täis, meil on siin tuhandeid inimesi. Mida me ometi peaksime nendega peale hakkama?”

„Linn on täis, meil on siin tuhandeid inimesi. Mida me ometi peaksime nendega peale hakkama?” küsib üks aktivist Zuwarah’s, tahtmata oma nime öelda.

Lisaks kõigile eelnevatele probleemidele kasutab Islamiriik Liibüa migratsioonivoogu kattevarjuna välismaalt värvatute toomiseks. Nood sulanduvad Sahara kaudu Tripolisse suunduvate migrantide sekka, löövad neist siis lahku ja siirduvad kirdesse Islamiriigi kontrolli all olevasse Surtisse, kus pühasõdalaste hulk on Pentagoni andmeil aastaga kahekordistunud ja jõudnud 6000 võitlejani.

© Guardian News & Media

MUST REEDE! Ainult täna hinnad all. Telli väärt ajakirjandust superhinnaga. Vaata »

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare