Euroopat tabanud gaasikriis võtab üha uusi mõõtmeid
Euroopa Liidu eile saavutatud kokkulepe avab Ukraina gaasijuhtmed transiidiks vaid vaatlejate juuresolekul, mis peaks välistama, et Ukraina ise gaasi ära ei tarbiks. Gazpromi kõnelused Kiieviga pole aga millimeetritki edasi nihkunud. Vaatlejad on küll juba Ukrainas kohal, kuid kraanide avamiseni ei ole veel jõutud.
Ukraina on oma gaasitarbimist järsult vähendanud ja suurendanud samal ajal kodumaist gaasitoodangut. Ka lubas Kiiev hakata Bulgaariale ja Moldovale toimetama maagaasi oma tagavarast.
Moldova gaasimahutid olid eile juba peaaegu tühjad, Bulgaarias suletakse kütmisprobleemide tõttu koole. Ukraina peatas ajutiselt ka Moldova varustamise elektrienergiaga. Varem oli Kiiev katkestanud Venemaa protektoraadi Transnistria maagaasiga varustamise. Itaalia kontsern EON otsib kiiret võimalust toimetada maagaasi hätta jäänud Horvaatiale.
Samal ajal on ummikus kõnelused Ukraina enda varustamiseks Venemaa gaasiga. Moskva nõuab Kiievilt gaasi eest juba 470 dollarit tuhandelt kuupmeetrilt, mis ületab mullust hinda ligi kolm korda. Naabrid süüdistavad teineteist väljapressimises ja kõneluste ummikusse jooksmises.
Armeenia samuti kuival
Euroopa saab ligemale 80 protsenti Venemaalt ostetavast maagaasist just Ukraina kaudu, aga eilseni puudus selle kohaletoimetamiseks leping.
2010. aastani kehtima pidanud transiidileping tühistati hiljuti Kiievi kohtus. Ukraina on pakkunud Euroopa Liidu riikidele võimalust sõlmida edaspidi Ukrainaga otselepinguid, mille alusel nad maksaks Kiievile ja see ostaks siis vastava koguse gaasi Venemaalt sisse. Kuid selline teguviis muudaks maagaasi kohaletoimetamise ilmselt veelgi kallimaks.
Gruusia sulges aga reedel, väidetavalt purunemise tõttu, Venemaalt tuleva gaasijuhtme. Maagaasita jäi uuesti ka Armeenia. Sellega kordus 2006. aasta jaanuar, kui Venemaa poolel väidetavalt purunenud gaasijuhe jättis nad eelmine kord maagaasist ilma.
