Eurooplased hakkavad ameeriklastega koos Marssi uurima
Majanduskriisi tõttu rahahädas olevad maailma kaks juhtivamat kosmoseagentuuri pidid jõud ühendama, et teostada ühist eesmärki, vahendas BBC. Eesti sõlmis ESA-ga koostööleppe 2007. aastal.
ESA kokkulepe ameeriklastega saavutati pärast mitu kuud kestnud pingelisi kõnelusi, mille käigus lepiti kokku vastastikuste volituste osas, samuti arutati ühisprogrammide finantseerimist. Mitmed analüütikud on olnud seda meelt, et USA ja Euroopa peaksid kulukate kosmoseuuringute arendamises oma jõud ühendama, mitte võidujooksuga raha laristama. Nii saatsid Euroopa ja USA 2003. aastal Marsile eraldi missioonid, kuigi odavam oleks seda olnud teha koos.
Ühismissioonid Marsile
Majanduskriisist tingitud kulude kokkutõmbamise tõttu pidi NASA tänavu lükkama edasi järgmiste missioonide saatmise Marsile. ESA liikmesriigid lubasid Marsi uuringuteks eraldada kokku 850 miljonit eurot (13,3 miljardit krooni), lõplik otsus rahastamise osas lepitakse kokku järgmisel kuul.
Ühismissioonide eesmärgiks on tuua Marsilt Maale kivimeid. Esimeseks ühismissiooniks kujuneks 2016. aastal Marsi poole lähetatav orbitaaljaam Mars Trace Gas Mission (TGM), mis peaks uurima metaani sisaldust Marsi atmosfääris. Esialgsete plaanide alusel saadetakse 2018. aastal Marsile kulgur ja 2020. aastal maandurid. NASA ülesandeks oleks aparaadid oma kanderakettidega kosmosesse saata.
Praegu on USA edukaim riik Marsi uurimisel, olles sinna saatnud pea tosin missiooni, kuid 1999. aastal tabasid ameeriklasi tõsised tagasilöögid, kui kaks missiooni ei jõudnud sihtkohta. ESA on seni saatnud Marsile ühe orbitaaljaama, kuid Marsil maanduma pidanud brittide maanduri Beagle2-ga kaotati kontakt veel enne, kui aparaat jõudis funktsioneerima hakata.
