Europarlament mõistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod

 (8)
Europarlament mõistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod
Reuters

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis täna Brüsselis toimunud istungil vastu kauaoodatud resolutsiooni "Euroopa südametunnistus ja totalitarism".

Saadikud võtsid vastu resolutsiooni, milles mõistetakse "kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised". Parlamendiliikmed nõudsid, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult.

Vaatamata pikaajalisele huvipuudusele ning asjaolule, et veel möödunud nädalal deklareeris parlamendi suuruselt teise rühmituse - sotsialistide - juhtkond vastuseisu sellisele resolutsioonile, ilmutasid 27 riigi rahvasaadikud lõpphääletusel veenvat üksmeelt. Resolutsiooni vastuvõtmist toetas 553, vastu oli 44 ning erapooletuks jäi 33.

Euroopa südametunnistuse resolutsiooni üks algatajaist Euroopa Rahvapartei - Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni poolt, Tunne Kelam, kes valmistas ette ERP-ED alusteksti, peab Europarlamendi otsust tõsiseks sammuks edasi inimvaenulike totalitaarsete režiimide pärandi teadvustamisel ning hindamisel, teatas ERP-ED fraktsioon.

Tunne Kelami sõnul tegi algatusrühm, mis koosnes ERP-ED, Isamaade Euroopa, liberaalide ning roheliste fraktsioonide esindajatest, mitu aastat visa tööd, kohtudes fraktsioonide juhtidega, Parlamendi presidendiga, Komisjoni presidendi ning mitme volinikuga, selgitamaks kõnealuse initsiatiivi eesmärke.

Samal teemal:

"Meie sõnum oli see, et ühinenud Euroopa saab edasi minna vaid siis, kui vabaneme vastastikku provintslikust mõtlemisest, kui hakkame tundma ehtsat huvi kõigi rahvaste saatuse ja mineviku vastu ning käsitame 20. sajandi kõigi hirmuvalitsuste kõiki ohvreid võrdselt," selgitas Kelam.

ERP-ED esindaja väitel on sümboolne, et resolutsioon algab lugupidamisavaldusega kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite suhtes ning väljendab austust neile, kes võitlesid türannia ja rõhumise vastu. Parlamendiliikmed mõistavad kindlalt ja ühemõtteliselt hukka totalitaarsete režiimide kuriteod.

"Edasiviiv on resolutsiooni konkreetne osa," väitis Kelam. "Just seda üritati veel sotsialistide parandusettepanekutega vesistada."

"Meie lõppsihiks on lepitus, kuid parlamendi resolutsiooni sõnul on selleni võimalik jõuda vaid vastutuse tunnetamise, andekspalumise ning moraalse uuenemise kaudu," tõdes ajaloolise resolutsiooni üks autoreid.

70 aastat Molotov-Ribbentropi paktist ja 20 aastat Raudse eesriide kokkuvarisemisest

Loe veel

2009. aastal tähistab taasühinenud Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis peaks saadikute arvates "pakkuma võimaluse tõsta teadlikkust minevikust ja tunnustada demokraatlike kodanikualgatuste rolli ning andma ajendi ühtekuuluvustunde tugevdamiseks".
Saadikud märkisid resolutsioonis, et ühelgi poliitilisel organil või erakonnal ei ole monopoli ajaloo tõlgendamisel ning et ajaloo väärtõlgendused võivad innustada alternatiive välistavat poliitikat ning õhutada seega vihkamist ja rassismi.

Parlament "mõistab kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised". Samuti avaldavad saadikut nimetatud kuritegude ohvritele ja nende pereliikmetele kaastunnet.

Saadikud on veendunud, et kommunistlike totalitaarsete režiimide toimepandud kuritegude avalikustamise ja nendele hinnangu andmise lõppeesmärk on leppimine, mida on võimalik saavutada vastutust tunnistades, andestust paludes ja moraalset uuestisündi edendades.

Saadikud rõhutasid, et suurendamaks Euroopa teadlikkust totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide toimepandud kuritegudest, tuleb toetada Euroopa rahutut minevikku tõendavate dokumentide ja tunnistuste säilimist, sest ilma tõe ja mäletamiseta ei saa olla leppimist.

Parlamendiliikmed pidasid kahetsusväärseks, et 20 aastat pärast Kesk- ja Ida-Euroopa totalitaarsete kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemist piiratakse mõnes liikmesriigis ikka veel liigselt juurdepääsu isikliku tähtsusega või teaduslikuks uurimistööks vajalikele dokumentidele. Seetõttu nõutakse resolutsioonis, et kõikides liikmesriikides tehtaks tõelisi jõupingutusi arhiivide, sealhulgas endiste sisejulgeolekuteenistuste, salapolitsei ja luureteenistuste arhiivide avamiseks.

Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles tegema veelgi rohkem jõupingutusi, et parandada Euroopa ajaloo õpetamist ja rõhutada Euroopa integratsiooni ajaloolist saavutust ning suurt kontrasti traagilise mineviku ja täna Euroopa Liidus valitseva rahumeelse ja demokraatliku ühiskonnakorra vahel. Lisaks kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles toetama ja kaitsma selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kes uurivad ja koguvad aktiivselt stalinismi perioodil toime pandud kuritegudega seotud dokumente, näiteks Memorial Venemaa Föderatsioonis.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare