Eurovolinik tõrjub Kiievis euroliitu pürgivat Ukrainat
Ferrero-Waldner kohtub täna president Viktor Juštšenko, peaminister Julia Timošenko ja teiste uue valitsuse juhtivate liikmetega. Kaasas on tal EL-i naabrus- poliitika tegevusplaan, mida on uut poliitilist situatsiooni arvestades “magustatud” 10-punktilise lisadokumendiga. Viimane pakub Ukrainale raha, viisalihtsustust, vabaturusuhteid EL-iga ja lähemat poliitilist dialoogi.
Järgmisel teisipäeval saabub Juštšenko “tegevusplaani” allkirjastamiseks Brüsselisse.
Välisvolinik ütles teisipäeval Brüsselis ajakirjanikele, et teiste naabritega (Marokost Moldovani) võrreldes on Ukraina ainus, kellele lisapakkumine tehti.
Samas tunnistavad komisjoni ametnikud, et põhimõtteliselt see Ukrainat teistest ei erista.
Ferrero-Waldneri eesmärk on selgelt piirata Ukraina liitumisambitsioone. “Ma tahaksin väga rõhutada, et vastupidiselt sellele, mida lehtedest lugeda võib, on Ukraina “tegevusplaan” ikkagi mõeldud Ukraina EL-ile ligemale toomiseks, mitte distantsi hoidmiseks,” ütleb volinik ja lisab: “Kokkuvõttes tuleb EL Ukraina soovidele vastu.”
Samas rõhutab Ferrero-Waldner korduvalt, et EL-i liikme staatusest ta Ukrainas rääkida ei taha – ükskõik kui teoree- tilisel tasandil. Ta tunnistab vastumeelselt, et “Ukraina on Euroopas”, millest hea tahtmise juures võiks välja lugeda vihje EL-i alusleppele, mis lubab liikmelisust igale Euroopa riigile.
Kuid volinik pakub kohe vastutõlgenduse: “EL-i naabruspoliitika liikmelisuse küsimustega ei tegele. See on väga selge vastus.” Ukraina naabruspoliitika tegevusplaani kestus on kolm aastat. Ferrero-Waldner ei spekuleeri, mis saab siis edasi.
Ukraina peab end reformima
Küll loetleb ta põhjalikult, miks Ukraina liikmelisus on probleem. “Esiteks, Ukraina on väga suur riik, mis peab end põhjalikult reformima. Teiseks, EL on just täienenud kümne uue liikmega ja peab nad “ära seedima”.” Ning veel: “Üks väga tähtis Kopenhaageni kriteerium ütleb, et EL peab ise olema suuteline uusi liikmeid absorbeerima.”
Euroopa Komisjoni volinikest on seni mõtet Ukraina liitumisest kaugemas tulevikus avalikult toetanud asepresident Margot Wallström Rootsist ja soomlasest laienemisvolinik Olli Rehn. Liikmesriikidest toetab Ukraina ambitsioone EL-i vaid käputäis, esmajoones Poola, Leedu ja Ungari.
NATO uks on seevastu Ukrainale põhimõtteliselt avatud eelmise kümnendi keskpaigast.
