Fossiilid näitavad, et tänapäeva linnud on arenenud veelinnust

Hiinast leitud 110 miljoni aasta vanused fossiilid on kõige varasemaks näiteks modernse välimusega linnust ning viitavad sellele, et tänapäeval elavate lindude eellasteks olid veelinnud, kirjutab Reuters.

Tuvisuurune lind meenutas teadlaste sõnul välimuselt tõenäoliselt tiiru või kauri. Linnu nimeks sai Gansus yumenensis, see suutis korralikult lennata ja sukelduda ning see on ilmselt tänapäevaste lindude eellane.

„Iga tänapäeval elav lind jaanalinnust kotkani on ilmselt arenenud Gansuse-laadsest esivanemast,” sõnas Matthew Lamanna Carnegie Loodusloo muuseumist Pittsburghist.

Uuringut jälginud Pennsylvania Ülikooli anatoomiaprofessor Peter Dodson ütles, et: ”Gansus on modernsele linnule väga lähedane ning leid aitab täita suurt tühimikku ilmselgelt mitte-tänapäevaste lindude ja Kriidi ajastul plahvatuslikult ilmunud varajaste lindude vahel.”

Viis leitud skeletti pärinevad Hiina Gansu provintsist 1200 miili kauguselt Pekingist. Kriidi aegkonnas asus seal rikkalikust taimestikust ümbritsetud järv, kus elas palju krokodille ja kalu ning järve ümbruses lonkisid ringi dinosurused ja varajased imetajad. Nüüdseks on järve säng säilinud kivimikihtide näol.

Leitud linnu tiivad, jalad ning ujunahkadega lestad meenutavad väikeste erinevustega kauri või pardi omi. Samas polnud Gansusel veel välja arenenud seest tühje õhuga täidetud luid, mis muudavad tänapäeva linnud nii kergeks ja väledaks ning sellel olid tiibade otstes säilinud küünised, mis tegid linnu lennu tõenäoliselt veidi kohmakaks.

Maris Meiessaar