FSB: anname Wikileaksile vastu nina
Pärast USA armee poolt Iraagi kuritarvituste paljastamist lubas Wikileaksi juht Julian Assange tõsta sihtmärkideks Venemaa, Hiina ja Kesk-Aasia despootlikud režiimid.
„Eelanalüüs näitas, et Julian Assange ressurss ei kujuta Venemaale mingisugust ohtu,“ teatas Life Newsi vahendusel FSB teabejulgeoleku ekspert. „Oluline on mõista, et soovi korral ja sobiva meeskonnaga võib selle muuta alatiseks kättesaamatuks.“
Venemaa eriteenistused kahtlevad, et Wikileaks valdab väärtuslikke materjale. „Üle 40 protsendi seal välja pandud informatsioonist võib leida tänapäevaste otsingumootorite abil internetist. Salastatuse märget on dokumentidele viimastele redaktsioonidele hakatud lisama portaali loojate poolt, mis räägib suurtest võimalustest nende tõepärasuse võltsimiseks.“
„Kui nad avaldavad informatsiooni salajastest pangaargvetest ja Venemaa eliidi offshore-ärist, siis saavutatakse šokeeriv tulemus,“ ütles politoloog Stanislav Belkovski. „Enamus venelasi on veendunud, et poliitilised liidrid kandsid miljardeid dollareid välismaal asuvatele arvetele, kuid millegi sellise tõestamine oleks tõeline sensatsioon.“
Samas arvavad meediaasjatundjad, et Wikileaksi paljastused jäävad ametliku meedia vaikimise tõttu Venemaal tähelepanuta. Hiljuti avaldas USAs asuv kuid Egiptuses registreeritud Lubyankapravda.com suure hulga FSB saladokumente, kuid seda ei pannud Venemaal mitte keegi tähele. „Ükski vene ajakirjanik isegi ei märkinud ära neid materjale, mille seas olid FSB poolt Ukrainas, Turkmenistanis ja mujal läbi viidud operatsioonide aruanded,“ ütles ajakirjanik Andrei Soldatov.
Skandaalse saladuste paljastaja sõnul pole tema kasutuses piisavalt andmeid Venemaa kohta, sest sealsed andmebaasid on enamasti venekeelsed, vahendas Rosbalt. „Kuid meid aitavad ameeriklased, nad pakuvad Venemaa kohta palju materjale,“ ütles Assange.
Hiina dissidendid on juba avaldanud valmisolekut, et paljastada võimude poolt teisitimõtlejate vastu suunatud vägivalda.
Venemaa internetimeedias on aga tunda häiritust, et nende riik pannakse Aasia „despootlike režiimidega“ samale pulgale.
Wikileaks tekitas esmalt piinlikust ameeriklastele, avaldades dokumente USA armee üleastumistest Iraagis. Tuhanded avalikustatud dokumendid, mis seni olid salajased, näitasid, et väejuhatus ei pööranud Iragi julgeolekujõudude poolt läbi viidud piinamistele tähelepanu.
Ameerika Ühendriigid mõistsid Wikileaksi tegevuse hukka.
