Fukushima maakonnas algas ulatuslik radiatsiooni mõõtmine
Täna alustati põhjalikku radiatsioonitaseme kotrolli, mõõtmisi on kavas teha 2757 asukohas 55-s rajoonis.
Mõõtmistest on kavas esialgu välja jätta 20 km raadius Fukushima Daiichi tuumajaama ümbruses.
Radiatsioonitaset mõõdetakse 1cm ja 1m maapinnast kõrgemal. Lisaks mõõdetakse radioaktiivse joodi ja tseesiumi hulka pinnases.
Mõõtmisi viiakse läbi kolme päeva jooksul, andmed peaksid teada olema reedel.
Kyodo vahendusel ütlesid Fukushima maakonna kohalike omavalitsuste esindajad, et nad on siiamaani uskunud müüti tuumaenergia ohutusest.
Uudisteagentuur korraldas küsitluse Fukushima maakonna linnapeade seas. Sellest selgus, et neil puuduvad edasised tegevusplaanid, sest kuni pole selgeks saanud, missugune olukord valitseb Fukushima Daiichi tuumajaamas ja kuni pole märke sellest, et avarii on lõpuks lahendatud, pole võimalik mingeid tulevikuplaane teha.
Eile tõsteti evakuatsioonipiirkonna raadius avariilise tuumajaama ümber 20 kilomeetrilt 30 kilomeetrini, täna tõsteti Fukushima katastroofi raskusastet INES skaala järgi viiendalt astmelt seitsmendale.
Kyodo küsitluses osalenud 11 linnapead ütlesid, et TEPCO on nende silmis igasuguse usalduse kaotanud, tuumaohutust nimetati müüdiks ja oldi veendunud, et tuumaenergia asemel tuleb edaspidi kasutusele võtta alternatiivsed energiaaallikad.
Naraha linnapea Takashi Kusano ütles: "Valitsus peaks näitama, et on võimeline juhtima ja vaatama üle tuumajaamade turvastandardid." Naraha linnas asub Fukushima Daini tuumajaam, mille töö on alates 11. märtsist peatatud.
Enamus linnapeadest ütles, et Daiichi jaama neli reaktorit tuleb maha kanda. Umbes pooled arvasid, et maha tuleks kanda ka viies ja kuues reaktor, millega ei juhtunud midagi hullemat vaid sellepärast, et nende töö oli maavärina ajal hooldustööde tõttu peatatud.
Okuma linnapea Toshitsuna Watanabe avaldas arvamust, et kuna peamiselt räägitakse vaid Fukushima Daiichi tuumajaamast, siis Daini probleemid jäävad varju või vaikitakse need maha. Ta leidis, et Daini reaktorite taaskäivitamine ei peaks lähtuma vaid sellest, et valitseb nõudlus elektri järele.
Iitate linnapea Norio Kanno vastas küsimusele, mida ta on tuumakriisist õppinud: "Pole olemas sellist asja nagu absoluutne ohutus." Namie linnapea Tamotsu Baba vastas samale küsimusele: "Enam ei saa üldse kindel olla selles, millal võib end turvaliselt ja rahulikult tunda."
Tamura linnapea Yukei Tomitsuka rääkis ülesehitamisest: "Me ei saa mingist ülesehitamisest isegi unistada enne kui pole kadunud nähtamatu vaenlane radiatsioon."
Fukushima maakonna elanikud on samal ajal kahevahel, sest tuumajaam pakkus neile tööd ja nende kodukohale tõi tuumajaama olemasolu kasu.
Paljud linnapead leidsid, et edaspidi tuleb end võõrutada tuumaenergiast sõltumisest, sest juhul kui toimub õnnetus, mõjub see inimeste tervisele mitme inimpõlve vältel, ka siis kui konkreetne tuumaavarii on juba ammu likvideeritud. Viiskümmend aastat majanduslikku kasu ei kaalu linnapeade silmis üles põlvkondadepikkusi kannatusi.
64-aastane ehitaja Kazuo Tsurushima arvas: "Üle poole kohalikest elanikest on leiba teeninud tuumajaamade juures, nii et ma ei saa neile vastu olla." Tsurushima ise on osalenud tuumajaama ehitamisel.
31-aastane osalise tööajaga töötav Kaori Yamauchi Narahas ütles: "Mõned inimesed räägivad, et tuumajaamad tuleks utiliseerida, kuid on ju väga palju inimesi, kelle töö sõltub tuumajaamadest."
59-aastane põllupidaja Masatake Hansaki väljendas oma hirmu tuumajaamade ees: "Me tootsime küll energiat, kuid nüüd, mil on juhtunud õnnetus, ei ole Fukushima inimesed enam kuskil teretulnud. Miks meid nii halvasti koheldakse?" Hansaki jutt vihjas sellele, et Fukushima elanikelt kardetakse radiatsiooni saada.
