G8 arutleb nafta ja toidu üle tegudeni jõudmata
Suure Kaheksa (G8) liidrid püüavad Jaapani tippkohtumisel kujutada endast nafta- ja toiduhindade tõusust tingitud inflatsiooni vastast ühisrinnet, kuid probleemide lahendamine nõuab siiski enamat kui suurriikide tugevat sõnumit.
Ajal, mil rekordkõrged naftahinnad ähvardavad kogu maailma majandust ja toidurahutused õõnestavad mõne arengumaa poliitilist stabiilsust, püüab G8 leida meetmeid, mis tasakaalustaksid nafta pakkumise ja nõudluse. Seda rääkisid suurriikide esindajad agentuurile Reuters enne tippkohtumist, kus osalevad USA, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja Venemaa liidrid.
Nõrk dollar
Jutuks võetakse ka dollari murelikuks tegevalt nõrk kurss, mis olevat üks kõrget naftahinda põhjustavaid tegureid. Kuna aga kohal ei ole ei rahandusministreid ega keskpankureid, ei jõuta ilmselt vestlusest suurt kaugemale.
Ehk nagu on öelnud Saksa valitsusest pärit allikas: inflatsiooniteema on laual, kuid G8 pealikud ei esita keskpankadele soovitusi intressimäärade osas.
“Küsitud on, millise sõnumi siis saame naftahindade tõusu kohta edastada,” nentis Reutersile Jaapani peaesindaja tippkohtumise eelsetel läbirääkimistel, aserahandusminister Masaharu Kohno. “Mingit revolutsioonilist imerohtu ei pruugi küll leiduda,” lisas ta, samal ajal kui naftabarreli hind kerkis eelmisel nädalal 146 dollari ligi.
“Tippkohtumisel on pretsedenditud väljakutsed – märke on stagflatsioonist, mida pole nähtud viimased 30 aastat,” tõdes Barclays Capitali Jaapani-haru peaanalüütik Kyuohei Morita. “Kuid tippkohtumise teemad ja osalejad ei sobi kokku, nii et konkreetseid ja efektiivseid samme on raske astuda.”
Ta pidas silmas näiteks seda, et osalemas ei ole ju OPEC-i naftatootjaid ega Kagu-Aasia riike, mille kaubanduspiirangud on ajanud toiduainehinnad kõrgeks. Näiteks riisi puhul.
Nn toiduturvalisus ongi end päevakorras kõrgele kohale murdnud, kusjuures Maailmapanga hinnangul tähendab toidu kallinemine enam kui saja miljoni inimese vaesumist. Toiduhindade osas võtab G8 vastu ilmselt eraldi avalduse, milles tõenäoliselt õhutatakse valitsusi laskma kogutud toiduainereservid turule, arengumaid aga ärgitatakse suurendama põllumajandustoodangut.
G8 tippkohtumise eel on aina enam maid hakanud naftahinna upitamises süüdistama just nõrka dollarit. USA valuuta odavnedes läheb nafta ja kulla eest dollariarvestuses maksmine kallimaks ning nii võib nõrgem dollar tarbekaupade hinna tõusu veelgi hoogustada. Seetõttu on USA üha enam olukorras, kus tuleb kaitsta oma majanduspoliitikat inflatsiooniga võitlevate välisliidrite eest, leiab Reuters.
Naftahind lööb järjest rekordeid
•• Aastaga on naftahind kahekordistunud, 2008. aasta algusest saadik aga tõusnud 50 protsenti, ulatudes eelmisel nädalal ligi 146 dollarini barreli eest. Eelmise suure nafta‰oki ajal, 1980. aasta aprillis oli barrelihinna rekordtase (inflatsiooniga korrigeeritult) 101,7 dollarit.
•• Üleilmne päevane nõudlus on umbes 86 miljonit barrelit, mis on ligikaudu võrdne toodanguga. Nõudlust suurendab aga Hiina ja India vajaduste kasv, millele tootmine järele ei jõua.
•• Sanktsioonid, sõda Iraagis, sõja puhkemise võimalus Iraanis ja vägivald Nigeerias on piiranud uute leiukohtadega tegelemist.
Kui ka toornaftat suudetaks piisavalt pumbata, ei jõutaks seda tehasevõimsuste nappuse tõttu nõudlust rahuldavalt diislikütuseks ja bensiiniks rafineerida.
•• Analüütikud hakkavad loobuma arvamusest, et tänavu naftahinna tõus peatub. Investeerimispank Goldman Sachs ennustab, et kahe aasta jooksul jõutakse 200-dollarise barrelihinnani.
Toit: hullem on ees
Miks toiduained kallinevad?
•• Teguriteks on energia, aga ka väetiste hinna tõus, USA dollari nõrgenemine, põuad suuremates tootjariikides, kasvav nõudlus kiiresti arenevates riikides, nagu Hiinas ja Indias, ning varude vähenemine.
•• Eksperdid on viidanud ka hoogsale biokütuste tootmisele, mis nõuab maad toiduviljade arvelt ning ka näiteks otseselt teravilja, mis võiks muidu jõuda toidulauale.
•• Otseselt on üleilmset riisipakkumist vähendanud India ja Hiina ekspordipiirangud, samamoodi on nisu osas mõjunud Argentina, Kasahstani ja Venemaa piirangud.
Ennustused
•• Tootmine küll kasvab, kuid sama teeb ka nõudlus. FAO hinnangul kahanevad teraviljavarud aasta lõpuks 25 aasta väikseimasse seisu. Aastaks 2017 võivad hinnad võrreldes 2007. aastaga olla tõusnud järgmisel määral: lihal 20%, suhkrul ja riisil 30%, nisul ja maisil kuni 60%, võil 60%, taimeõlil kuni 80%.
Mida teha?
•• Maailmapank soovitab kahekordistada põllumajanduse abiraha, toita vaeseid koolides ja töökohtadel, jagada kõige enam kannatavatele maadele seemne- ja väetiseabi, teha muudatusi rikaste riikide biokütusepoliitikas.
•• FAO ja OECD peavad võimalikuks, et pole pääsu toidu tootmiseks geenmuundatud taimede kasutamisest.
