Gaddafi surematuse päev – 40 aastat septembriputšist

 (5)
Gaddafi surematuse päev – 40 aastat septembriputšist
Liibüa sõdurid marsivad Muammar al-Gaddafi võimuhaaramise 40. aastapäeva puhul pealinnas Tripolis Rohelisel väljakul korraldatud paraadil.Reuters

Liibüa diktaator lasi rahval oma võimuhaaramise 40. aastapäeva puhul pidutseda.

Kolonel Gaddafi on kõikjal. Tripolis leidis BBC reporter Liibüa diktaatori näopildi vastu vaatamas peaaegu igalt poolt, kuhu ta pilgu pööras. Mõnel portreel värvilistes Aafrika rõivastes, mõ­nel beduiiniriietes, mõnel päikeseprillidega, mõnel veel päris noorena.

Isikukultus sümboliseeris 1. septembril ka Muammar al-Gaddafi võimuhaaramise 40. aastapäeva riigis, millele läänemaailm üritab taas uksi avada, kuid kus endiselt peetakse Lockerbie terroriste suure au sees.

Näiliselt on Gaddafi „tõelise rahvademokraatia” võrdkuju, riigi vennalik liider ja revolutsiooni juht. Erinevalt enamikust diktaatoritest on ta ülendanud ennast kapteni aukraadist vaid koloneliks, mitte näiteks generalissimuseks või marssaliks. Kuid demokraatia ja Liibüa on sõnad, mis mahuvad ühte lausesse vaid irooniaga.

„Täna pole Liibüas midagi pidutseda,” märkis uudistekanal Middle East Online. „Liibüa viletsuse tuumaks – tüüpiliselt tervele Lähis-Idale – on tavalise kodaniku vabaduste puudus.” Riik on osanud kõik säravamad pead piiri taha peletada ja suutnud oma naftatoodanguga teenida vaid murdosa võimalikust. 40 aastat Gaddafi võimu on tähistanud ka 400 miljardit raisku lastud naftadollarit, järeldas Liibanoni ajalehe Daily Star peatoimetaja Rami G. Khouri.

Samal teemal:

Kuid liibüalastele on Gaddafi peaaegu surematuse sünonüüm. Temast kauem on maailmas ametis olnud ainult kaks monarhi – Tai ja Briti omad, ning üks parteijuhist diktaator Fidel Castro. Praegu 67-aastane Liibüa isevalitseja on küll valmistanud oma poegi ette võimu ülevõtmiseks, kuid see üleminek oleks sama ebademokraatlik nagu Gaddafi enda võimuletulek 1969. aastal.

Juba 1970. aastate alguses kujunes Liibüast suurimaid terrorismisponsoreid, riik rahastas muu hulgas rühmitust Must September, mis sai kurikuulsaks 1972. aasta terrorirünnakuga Müncheni olümpiamängudel. Kodumaised demokraatia­nõu­ded lõppesid üliõpilasliidrite avaliku poomisega 1977. aastal. 1980. aastal andis Gaddafi julgeolekuagentidele käsu mõrvata kõik juhtivad dissidendid välismaal – piirduti küll üheksa tapmisega.

Hiljutine patukahetsus

Kuid hiljem sai riigi luureteenistusest juba tõeline terrorirühmitus, mis pani pommi Berliini diskoteeki 5. aprillil 1986 ja Lockerbie kohal õhku lastud reisilennukisse 1988. aastal. Berliini pommile reageeris USA õhurünnakuga Liibüa linnadele 15. aprillil 1986, millest Gaddafi ise pääses küll eluga, kuid hukkus tema kasutütar.

2000. aastal sai ta esineda kangelasena, kui toimetas koju Filipiinidele viidud lääne pantvangid, ometi maksis ta selle eest omaenda luure väljakoolitatud Abu Sayyafi terroristidele 25 miljonit dollarit.

2008. aastal lõi Gadaffi lõ­puks fondi, millega hüvitatakse kannatusi nii Lockerbie, Berliini kui ka USA õhurünnaku ohvritele ja omastele. Lääneriigid pi­da­sid seda piisavaks patukahetsuseks ja on asunud viimastel aastatel Liibüaga suhteid parandama. Ome­ti otsustas Liibüa üle-eelmisel nädalal vanglast koju lastud Lockerbie terroristi kangelasena vastu võtta, mis on ameeriklasi tõsiselt vi­hastanud.

Liibüa taevas Itaalia lipuvärvid

•• Roomas tuntakse siiani südametunnistuse piinu koloniaalpärandi tõttu, mida näitab ka Silvio Berlusconi kohalolek Liibüas Gaddafi jaoks nii olulisel päeval. Berlusconi siiski diktatuuri aastapäeval ei pidutsenud, avades vaid uue kiirtee.

•• Itaalia opositsioon raevus, et riigi lennuvägi sooritas Gaddafi võimuaja auks näidislennu, sama asi oleks aga peaaegu tekitanud uue tüli kahe riigi suhetes.

•• Nimelt tahtis Berlusconi, et tema lennukite sabast väljuksid Itaalia lipuvärvides suitsujoad, Gaddafi aga nõudis taevasse vaid Liibüa lipuvärvi — rohelise. Liibüa lipult puuduva punase ja valge värvi tüli lahenes seekord Liibüa kapituleerumisega, sest Berlusconile talutavate järeleandmiste limiit oli juba täis.

•• Rooma on nõustunud maksma Liibüale hüvituseks koloniaal­aegsete kuritarvituste eest viis miljardit dollarit. Kahe riigi vaheline sõprusleping, mis jõustus tänavu märtsis, tõi Berlusconi sel aastal juba teist korda Liibüasse.

Jõuetu kuningas kukkus kergelt

Itaalia lühike koloniaalvõim

USA toetas riigipöörajaid

Loe veel

•• Nime poolest on Liibüa praegu Suur Sotsialistlik Araabia Rahvamasside Riik, paraku pole seal demokraatiat nähtudki, kui just mõnda antiikaja kolooniat mitte arvestada.

•• Itaalia koloniaalvõim võttis ala endale Itaalia-Osmanite sõjaga 1912. aastal. 1943. aasta sõjakeerises jäi piirkond Briti ja Prantsuse kontrolli alla ja 1951. aasta detsembris kuulutati see Liibüa Ühendkuningriigiks.

•• Kürenaika, Tripolitaania ja Fezzani liitriik muudeti unitaarseks 12 aastat hiljem. Riigi esimene ja ainsaks jäänud kuningas Idris I kavatses just 2. septembril 1969 anda trooni üle kroonprints Sayyid Hasan ar-Ridale, kuid üks seltskond sõja­väelasi pidas end õigemaks riiki valitsema. Muammar al-Gaddafi võttis endale täieliku võimu.

•• Putš teostasti 1. septembril kähku, sest neid, kes oleks vana monarhi kaitsele asunud, õigupoolest polnudki. Kuningas ja kroonprints leppisid toimunuga, USA tunnistas uut võimu juba 6. septembril.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare