Gazprom surus Balkani põlvili

 (20)

Peaminister Vladimir Putin andis gaasikraanide sulgemiseks isiklikult nõusoleku.

Pealtnäha oleks kõik justkui korras. Otsuse piirata veelgi gaasitarneid Ukrainasse tegi maagaasimonopol Gazprom, Venemaa peaminister andis sellele vaid oma heakskiidu. „Hästi. Nõus. Vähendage tänasest päevast peale,” teatas Putin esmaspäevasel kohtumisel Gazpromi juhi Aleksei Millerile.

Maagaasivoog Rumeenia-Bulgaaria piiril asuvas jaotusjaamas katkes eile kell 3.30, sellega lakkas sisuliselt ka gaasi juurdevool Bulgaariasse, Kreekasse, Türki, Makedooniasse ja Horvaatiasse. Ukraina sulges ka gaasikraani, mis viis Moldovast lahku löönud Transnistriasse. Moldova ja Rumeenia teatasid gaasitarnete olulisest vähenemisest, nagu ka Ungari, Tšehhi, Austria ja Bosnia. Isegi Saksamaal andis alanud energiakriis end juba kergelt tunda.

Riikideni, kellele tarnitakse maagaasi Ukraina kaudu, jõudis vaid seitsmendik tavapärasest kogusest. Gazprom väidab, et Ukraina varastavat transiidiks mõeldud maagaasi, ja seetõttu vähendatakse gaasitarneid sama koguse võrra, mille Kiiev vahelt võtvat. Ukraina eitab vargust ja kinnitab, et kõik arved on makstud ning riik ise on pärast seda, kui Gazprom nende varustamise 1. jaanuaril hinnavaidluse tõttu peatas, tarbinud oma varusid.

Bulgaaria raskused

Bulgaaria valitsus väitis eile, et suudab kriisiga toime tulla. Riik sõltub 92 protsenti Venemaalt tarnitavast maagaasist, kuid tarbib päe­vas 12–13 miljonit kuupmeetrit ja kui tarbimine ei kasva, suudaks ta Širenis asuva maa-aluse hoidla varudega (300 miljonit kuupmeetrit) kuidagimoodi talve üle elada.

Samal teemal:

Kuid riiki tabas jälle kümne­kraadine pakane ja keskküttesüsteem kasutab enamasti Vene maagaasi. 2006. aasta kriisist pole Bulgaaria nähtavasti suurt õppinud: sõltuvus maagaasist on vaid suurenenud.

Samasuguse probleemiga seisab silmitsi Makedoonia, kes sõltub peaaegu täielikult Venemaa gaasist. Kreeka peaminister Kostas Karamanlis otsustas käivitada maagaasi kokkuhoiu programmi, muud ei jäänud üle ka Horvaatia valitsusjuhil Ivo Sanaderil.

Türgi jaoks katkes maagaasi laekumine küll ühest torujuhtmest, kuid importi Venemaalt üritatakse suurendada merealuse Blue Streami gaasijuhtme kaudu ja ka Iraan pakkus Türgile suuremaid gaasikoguseid. Kavandatav Nabucco gaasijuhe, mis võimaldaks Euroopal saada maagaasi läbi Türgi Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikidest, eeldab aga veel mitut kokkulepet. Taustaks on ka ummikseis Türgi Euroopa Liitu võtmisega.

Küll õhutas Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev pühapäeval Bulgaariat rohkem oma õiguse eest seisma ehk ässitas teda Ukraina kallale. Gazprom pakub Bulgaariale ka võimalust saada 40 protsenti odavamat maagaasi – ilmse sihiga kiirendada South Streami gaasijuhtme ehitamist Musta mere alt Bulgaaria ja Serbia kaudu Itaaliasse. Nii South Stream kui ka rivaalitsev Nabucco loodetakse avada 2013. aastal.

Putini sõprade torujuhe

Kui Venemaa 2005. aastal Ukrainaga gaasitüli alustas, oli Kiiev just pööranud selja kandidaadile, keda Putin isiklikult üritas seal presidendiks tõsta, ja Moskva käitumises nähti otsest kättemaksu.

Tänavune kraanide sulgemine sattus aga ajale, mil Venemaal on vaja nafta- ja gaasihinda maailmas uuesti kerkima panna ning kaubelda soodsamaid tingimusi Ukrainast mööda viiva South Streami gaasijuhtme ehitamiseks.

Putin on kaasanud South Streami eranditult enda suhtes sõbralikumad riigid: Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Ungari ja Itaalia. Sofias ja Budapestis valitsevad ekskommunistid kaotavad aga järgmistel valimistel ilmselgelt võimu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare