Gigantide kokkupõrge: Google lahkub Hiina tsensuuri alt


Gigantide kokkupõrge: Google lahkub Hiina tsensuuri alt
Pärast seda, kui Google oli teatanud oma Hiina saidi tegevuse lõpetamisest, tõid inimesed Pekingis firma kohaliku peakorteri juurde lilli.Reuters

Internetihiiglane ei pea enam võimalikuks Pekingi tingimustel tegevust jätkata.

Järgmisena võib Hiina hakata Google’i töötajaid vangi panema: sellise oletusega tuli Reuters välja kaks kuud tagasi, kui Google lõ­petas oma otsingumootori tsenseerimise Hiinas. Üleeile teatas firma avalikult, et Pekingi tsensuurile alistatud veebilehe Google.cn kasutajad juhitakse automaatselt Hongkongi tsenseerimata saidile Google.com.hk. Pekingist järgnes äge raevupurse. „Me peame kaitsma oma riiklikke huvisid, oma rahva huvisid, me ei saa suhtuda kerge­käeliselt informatsiooni, mis kahjustab meie ühiskonna ja süsteemi stabiilsust ning meie noorte inimeste tervist,” kurjustas Hiina informatsiooniminister Li Yazhong. Hiinlastele üritatakse interneti otsingumootorit Google esitleda juba peaaegu et USA luureteenistuse käepikendusena ja Peking ähvardab otsesõnu Ühendriikide valitsust. „Hiina ei vaja politiseeritud Google’it,” kuulutas uudisteagentuur Xinhua, „suveräänsus ja piirid esinevad ka küberruumis, neid peavad valvama iga riigi seadused ja regulatsioonid.”

Salastatud nimekiri

Kuid mis siis kahjustab Hiina ühiskonna stabiilsust? Üks Google’i Hiina-konkurendi Baidu.com töötaja lekitas hiljuti avalikkusele nimekirja teabest, mida hiinlased internetist leida ei tohi. Küsimusi ei saa esitada näiteks kompartei, valitsuse, üheparteisüsteemi ja nukuvalitsuse kohta. Ka „sõnavabadus” ja „inimõigused” on keelustatud otsisõnad ning loomulikult ei leia ridagi Falun Gongist, Tiibeti ega Tiananmeni veresaunast. Kuid internetikasutajad Hiinas ei tohi ka teada armeest, hasartmängudest, seksist, ajupesust, pommide meisterdamisest, valerahast, illegaalsest organiärist ega isegi mitte võltsitud ülikoolidiplomitest muud, kui vaid seda, mida ametlik propaganda suvatseb teatada. Baidu otsingumootor annab tööd umbes 6000 inimesele, kes tegelevad pidevalt veebilehtede kontrollimisega, aga ennekõike nende varjamisega tavaliste hiinlaste eest. Tegelikult ei tasugi üles lugeda, milliseid veebisaite Hiina võimud oma kodanikel näha ei luba, sest keelu all on enamik internetist.

Samal teemal:

Tavahiinlasele avatud veebisaite on Baidu otsingumootoris üle 740 miljoni, aga Google võimaldab maailmas otsida enam kui triljonilt ainukordselt URL-aadressilt. Hiina tahab näidata konflikti Google’iga kui vaid ärilist tüli, aga just Pekingi tsensuuri­nõuded ületasid lõplikult veebigigandi taluvuse piiri. Interneti­tsensuur on juba andnud Baidule sealsel turul juhtrolli, seni küll mitte monopoli koha. Google peab leppima sellega, et nüüd jõuavad nende kaudu vastuseid otsima vaid need, kes on kuidagi suutnud Hiina riiklikust tulemüürist läbi murda ja 700 firmas töötanud kohaliku inimese tulevik on tume. Ja kui läänes arvatakse, et Hiina kommunistlik kord on vankumatu, siis sealsed võimud paistavad olevat lausa paanikas informatsiooni vaba leviku pärast. Kokku on Hiina internetipolitsei suuruseks hinnatud 30 000 nuhkijat-tsenseerijat-kustutajat. Keeldude absurdsus on viinud selleni, et lastelaulu pealkirjas „Armastan Tiananmeni Pekingis” kuulub iga sõna keelu alla: esimene viitab tsensorite arvates pornograafiale, teine 1989. aasta veresaunale ja kolmas võimule, keda kritiseerida ei tohi.

Blokaadist on võimalik läbi murda

•• Suurt Hiina tulemüüri ületada on raske, kuid mitte päris võimatu. Umbes kaks protsenti hiinlastest paistab teadvat, kuidas tsensuurist läbi pääseb, internetikasutajate koguarv riigis on aga paisunud kümne aastaga 22-lt miljonilt 384 miljonini. Seega on Hiina suurim internetiriik maailmas.

•• Esimene müür on tehniline: Hiina kommunistlik diktatuur on panustanud palju raha, et panna sealsete arvutite ja üleilmse veebi vahele lisaaparaate – ruutereid ja filtreid, tööl on ka tuhandeid inimesi, kes jälgivad pidevalt, mida keegi internetis külastab ja kuhu pääseb.

•• Sotsiaalse müüri all mõistetaksegi neid, kes valvavad igas internetikohvikus kõigi kasutajate üle. Ja kolmas müür on see­tõttu psühholoogiline – tavaliste hiinlaste tervist ei pruugi ohustada mitte see, mida nad internetist leiavad, vaid pigem vanglakaristus, mis ähvardab keelustatud asjade teadjaid.

Loe veel

•• Veebitsensuur Hiina määratud tingimustel on juba oluliselt kahjustanud suurte internetikontsernide usaldusväärsust. Microsoft, Google ja Yahoo alistusid 2006. aastal Pekingi tsensuurile, mis on kaasa toonud ülemaailmseid skandaale – Yahoo andis näiteks Hiinale nimekirja veebidissidentidest, aidates suurendada poliitvangide arvu.

•• Google tegi nüüd otsustava sammu tsensuuri alt välja ja Peking ähvardab neid selle eest karistama hakata. „Kui firmal on Hiinas palju personali ja nad otsustavad äkitselt muuta oma tegevust kujul, mida Hiina võimud ei talu, võib järgneda suuri probleeme,” vihjas Reutersile Hiina õiguse professor Donald Clarke George Washingtoni ülikoolist. Võrdluseks tõi ta alanud kohtuasja Rio Tinto töötajate üle.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare